Vastlakuklite müük kogub tuure, turul on kaks üllatustoodet
Ehkki vastlapäev on tänavu alles 4. märtsil, võtab kuklite müük iga päevaga tuure üles. Turul on nii tuttavaid maitseid kui ka uusi, nii kukleid kui kuklilaadseid tooteid. Uute toodetega üllatab Päts.
Uustulnukad Pätsis - aastapäevakukkel ja maisijahuga vastlakukkel.
Foto: Rahel Lepp
Pihlaka kondiiter on vastlakuklite puhul jäänud truuks nii tagasihoidlikule sortimendile kui soodsale hinnale – moosita vastlakukkel maksab 1.10 ja moosiga 1.20. Moosivalikus on maasika- kui jõhvikamoos. “Vastlakukleid hakkasime tegema kohe, kui piparkoogihooaeg lõppes,” kinnitas klienditeenindaja. Kaks nädalat enne vastlapäeva valmistati umbes 150 kuklit. Kui palju õigel vastlapäeval neid müüakse, ei ole võimalik ennustada ning ka aastad pole vennad. “See sõltub suurel määral sellest, kas lumi on maas või mitte,” kinnitas müüja.
Traditsioonide hoidmine on vajalik, aga ajad muutuvad ja kombed koos nendega. Kui esivanemad sõid sel päeval hea meelega seajalgu, siis tänapäeva rahvas neid üldiselt lauale ei pane, hernesupp ja vastlakuklid on aga endiselt au sees.
Mind käivitab see, kui olen kuklite karbi üle andnud ja siis juba mõned minutid hiljem saan sõnumeid, et kõik on väga-väga maitsev, rääkis korra aastas vastlakuklitega inimestele rõõmu valmistav Kadrina maanaiste seltsi eestvedaja Helena Mägi.
Selle aasta naistepäeval muutub meie Päts restoraniks, kus meisterkokk Juss Lindmäe serveerib külalistele neljakäigulise õhtusöögi. Maitserännaku meeskonda kuuluvad peale Pätsi ja Lindmäe ka Vinkymon ning Kikas.
Teisipäeval, 3. veebruaril külastas Läti president Edgars Rinkevics Riias äsja kasutusele võetud Delska 10 MW andmekeskust. Külastus toimus enne keskuse ametlikku käimapanekut.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.