FT analüüs: Kuidas Ameerika, Venemaa ja Hiina maailma 2025. aastal ümber kujundavad

Donald Trump vannutatakse USA presidendiks 20. jaanuaril – samal päeval, kui Davosis algab Maailma Majandusfoorumi (World Economic Forum, WEF) tänavune tippkohtumine.

Pärast külma sõja lõppu on iga-aastastest Davosi kohtumistest – kuhu voorib suurettevõtjaid ja tipp-poliitikuid üle kogu maailma – saanud üks eliidi soositud globaliseerumise sümboleid.

Trump seevastu esitleb end „globalismi“ suurima vaenlasena. Davosi seltskond propageerib vabakaubandust, Trump nimetab „tollimaksu“ oma meelissõnaks. WEF korraldab lugematul hulgal foorumeid rahvusvahelise koostöö edendamiseks, Trump on võtnud eesmärgiks seada Ameerika esikohale („America First“).

Kolme aastakümne jooksul kirjutasid suurriigid Davosi maailmavaatele laias laastus alla. See oli aeg, mil vastastikune majanduslik sõltuvus summutas geopoliitilised rivaliteedid. Maailma Majandusfoorumi kohtumistel on varasemalt kõnet pidanud nii Trump, Hiina president Xi Jinping kui ka Venemaa president Vladimir Putin.

Nüüd on USAst, Venemaast ja Hiinast kujunenud aga revisionistlikud jõud, mis kõik tahavad kehtivat maailmakorda radikaalselt muuta.

Kui Putin 2022. aastal Ukrainasse sisse tungis, ohverdas ta majandussidemed läänega oma visioonile Venemaa vägevusest. Xi juhtimise all on Hiina muutunud natsionalistlikumaks ja Taiwani suhtes ähvardavamaks. Trump nõuab aga fundamentaalseid muutusi rahvusvahelises kaubandussüsteemis ning Ameerika liitlassuhetes.

See, et Venemaa ja Hiina maailmakorra ümberkujundamist taotlevad, pole kuigi üllatav. Venemaa on endine üliriik, mis tahab taastada oma kaotatud mõjujõu. Hiina on tõusev üliriik, mis soovib oma ambitsioonid maailmas maksma panna. Kõige kummastavam ja kaugeleulatuvaimate tagajärgedega on aga Ameerika revisionism.