Et Eesti niigi kallist energiat kasutavad tarbijad ja tootjad ei jääks lõunanaabritest kehvemasse olukorda, tegi kliimaminister Yoko Alender Eleringile ettepaneku mitte võtta neilt kümnete miljonite eurode mahus sageduse hoidmise kulu.
Pärast Eesti elektrisüsteemi Venemaa ja Valgevene elektrivõrgust lahti ühendamist kulub Eestil Baltikumi elektri salvestusele ning tarbimise juhtimisele aastas ca 60 miljonit eurot, märkis kliimaministeerium. Eleringi pakutud metoodika kohaselt oleksid selle kulu alates järgmise aasta veebruarist tasunud võrdselt tarbijad ja tootjad – 5,31 eurot iga tarbitud MWh kohta.
Käesoleval nädalal sai asi ametlikuks: Eesti lahkub Venemaa elektrivõrgust lõplikult järgmise aasta veebruaris. Sellega seotud elektri sagedusreservide hange, mille tingimustega pole kõik turuosalised sugugi rahul, lahendab ka pikaajalisi probleeme elektrivõrgu stabiilsusega, selgitab saates “Energiatund” Eleringi juhatuse liige Erkki Sapp.
Hajusenergeetika kasvust rääkides osutatakse ohukohale, et päikeseelektri osakaalu suurenemine loob ettearvamatust. Vähem on tähelepanu pälvinud tõsiasi, et tootvad tarbijad annavad elektrisüsteemi tasakaalustamisse olulise panuse, kirjutab arenguseire keskuse ekspert Märt Masso.
Raske on nõustuda uue ja ootamatu sagedusreservide kulude katmise tasuga, mis saab meil olema suurem kui teistes riikides ja mis annaks täiendava hoobi meie konkurentsivõimele, kirjutab Estonian Celli juht Siiri Lahe vastuses teemaveebi Tööstusuudised arvamusliidrite küsitlusele.
Teisipäeval, 3. veebruaril külastas Läti president Edgars Rinkevics Riias äsja kasutusele võetud Delska 10 MW andmekeskust. Külastus toimus enne keskuse ametlikku käimapanekut.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.