Peaministrikandidaadi Kristen Michali sõnul pannakse võimukõnelustel paika, kuidas riigi eelarve järgmise kolme aasta jooksul paraneb ja milliseid kärpeid selleks tegema peab. „Kärpeid tuleb teha ka aastatel 2025, 2026 ja 2027, see ei ole ühekordne asi,“ märkis ta.
Koalitsioonikõnelustest annavad avalikkusele aru sotside juht Lauri Läänemets, Reformierakonna peaministrikandidaat Kristen Michal ja Eesti 200 juht Margus Tsahkna.
Foto: Liis Treimann
Reformierakond, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraadid jätkavad riigi rahanduse üle arutamist ka homme. Michal märkis pressikonverentsil, et riigi rahanduse seis on keeruline, kuid tuleb panna paika nii-öelda trajektoor, kuidas riigieelarve järgmiste aastate jooksul paraneb.
Koalitsioonikõneluste esimesel päeval võtsid läbirääkijad fookusesse majanduse – täpsemalt tööstuspoliitika, mille kaudu hakata Eesti majandust kasvatama.
Sel nädalal alanud koalitsioonikõnelused on alanud aruteludega, kuidas saada majandus kasvama. Uus peaminister soovitab uuelt valitsuselt siiski liiga palju mitte loota.
Inimesed on Exceli mängudest väsinud ning ootavad riigirahanduses selgust – et oleks arusaadav, mille katmiseks mis maksutõus läheb, tõdesid Äripäeva ajakirjanikud saates „Äripäev eetris“.
Teisipäeval, 3. veebruaril külastas Läti president Edgars Rinkevics Riias äsja kasutusele võetud Delska 10 MW andmekeskust. Külastus toimus enne keskuse ametlikku käimapanekut.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.