Riigikontroll: olmejäätmete pärast on Eestil trahv varsti soolas
Eesti on kaugel sellest, et kohustuseks võetud 50% olmejäätmetest 2025. aastaks ringlusse võetakse, ja pole viimase üheksa aastaga eesmärgile lähemale jõudnud, teatas riigikontroll.
Liigiti kogumisega on enam kui kümne aastaga harjutud, aga ringlusse võtmise lubaduse täitmisest on Eesti veel kaugel, meiega samas paadis on veel 16 liikmesriiki.
Foto: Erik Prozes
Ringlussevõtu eesmärkide saavutamata jäämise korral ähvardavad Eestit Euroopa Komisjoni rikkumismenetlus ja trahv.
Pealinna prügilafirma Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS sai eelmisel aastal 1,2 miljonit eurot kahjumit aastaid varem maksmata jäetud keskkonnatasude tõttu.
Ettevõtted ei tohiks ESG tavade loomisesse ja rakendamisse lõdvalt suhtuda. Kaugel pole hetk, kus tekib võimalus määrata märkimisväärseid trahve ja konfiskeerida valeandmete abil teenitud tulu, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ja sama büroo jurist Meri-Ly Karjus.
Roheline metall on 2024. aasta vanametallituru olulisim märksõna, kirjutab Kuusakoski ASi juhatuse liige Toomas Kollamaa Äripäeva Infopanga jäätmekäitluse konkurentsiraportis.
Teisipäeval, 3. veebruaril külastas Läti president Edgars Rinkevics Riias äsja kasutusele võetud Delska 10 MW andmekeskust. Külastus toimus enne keskuse ametlikku käimapanekut.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.