Meretuuleenergia tööstuse katsumused

„Täna on hea päev,“ kuulutab Graeme Watters, jälgides üüratu Seagreeni tuulepargi 114 turbiini pöörlemist. On oktoobri keskpaik ja projekt, millele pandi Šotimaa idaranniku vetes algus ligi 14 aastat tagasi, on lõpuks valmis.

Ühendkuningriigi energiakontserni SSE tütarfirma SSE Renewables ja Prantsuse kontserni TotalEnergies ühisettevõte Seagreen on Šotimaa suurim tuulepark. See suudab toota elektrit 1,6 miljoni majapidamise tarbeks ning võib globaalse soojenemise talitsemiseks hoida potentsiaalselt kokku umbkaudu 2 miljoni tonni jagu süsinikuheidet, mis muidu tekiks fossiilkütustest elektri tootmise käigus.

Ent kuigi tuulepargi täielik kasutuselevõtt on hea päev Wattersile, endisele rannavalve vahiülemale, kes praegu töötab SSE merendusala juhtivkoordinaatorina selle 3 miljardit naelsterlingit maksma läinud projekti raames, on aasta tervikuna olnud meretuuleenergiatööstuse jaoks keeruline.

Finantseerimiskulude hüppeline kasv intressimäärade tõusu tõttu, samuti tänapäevaste hiigeltuulikute valmistamisel kasutatavate materjalide hinnatõus on sundinud mõnda arendajat taganema juba sõlmitud elektrimüügi- või toetuslepingutest, ennekõike USA ja Ühendkuningriigi projektide puhul, ning seadnud teised raskesse olukorda.

„Avamere tuuleenergiaprojekte on kogu maailmas tabanud löögid kolmest suunast: tarneahelat mõjutav kõrge inflatsioon, intressimäärade tõus ning valitsuste soovimatus korrigeerida vähempakkumiste tingimusi vastavalt uuele turuolukorrale, kuna nemad on ennekõike huvitatud hindade all hoidmisest tarbijate jaoks,“ ütleb ärinõustamisfirma KPMG energiavaldkonna juht Ühendkuningriigis Simon Virley.