Eesti sadamaäri loksub tormises majanduses. Kiigatakse Ukraina vilja poole
Kaubamahu langus ja koondamised, samas ka uued turud ja sadamate funktsioonid, kuid heitlikud meeleolud – Eesti sanktsioonidest räsitud sadamaäri loksub just sellistes lainetes.
Tallinna Sadama juhi Valdo Kalmu (vasakul) sõnul on neid sel aastal aidanud ro-ro ehk sõidukite vedamise mahu kasv. Foto tehtud 2019. aastal, mil Eckerö Line'i laev Finabo Gargo alustas sõite liinil Muuga–Vuosaari.
Foto: Liis Treimann
Sanktsioonid pole sugugi ainsad sadamaäri räsijad. Kunda Sadama juht Daimar Truija sõnas, et nii, nagu läheb Eesti või Euroopa majandusel, läheb ka nende äril. Ning olukord majanduses pole nähtavasti just kiita.
Paldiski ärimehe Aleksei Tšuletsi Baltic Sea Bunkeringi kontserni sadamaäri teatas ulatuslikust koondamisest, kokku koondavad Paldiski Sadamate AS ja selle tütarfirma Palsteve 71 töötajat.
Paldiski Põhjasadama omanik Aleksei Tšulets saavutas selle mereäärse linna äris edu ja võimu, kuid kaotas Venemaale panustades suurema osa oma varandusest.
Kuigi Eesti arendajad nurisevad meretuuleparkide venimise pärast, on börsifirma Tallinna Sadam veendunud, et ehitused lähevad käima ja nemadki tahavad sellest oma osa saada. Veendumuse taga on 53 miljoni euro suurune investeering Paldiskisse.
Teisipäeval, 3. veebruaril külastas Läti president Edgars Rinkevics Riias äsja kasutusele võetud Delska 10 MW andmekeskust. Külastus toimus enne keskuse ametlikku käimapanekut.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.