Objektid, mida nimepidi ei nimetata: ehitusfirmad jooksevad kaitseväe veerandile miljardile tormi
Ärevam julgeolekupilt ja plahvatuslikult kasvanud kaitsekulud toovad leevendust ka jahenevale ehitusturule, kus kaitsevaldkonna tellimused paisuvad lähiaastail poole võrra ehk veerand miljardi euroni.
Kaitseminister Hanno Pevkur (vasakul) ja kaitseväe juhataja Martin Herem. Kui eelmisel neljal aastal olid riigikaitselised taristuinvesteeringud ligikaudu 160 miljonit eurot, siis tänavu ja järgmisel kolmel aastal ulatuvad need käibemaksuta enam kui 240 miljoni euroni, mille rahastus tuleb riigieelarvest.
Foto: Madis Veltman / Postimees / Scanpix
Äripäevaga rääkinud ehitajate sõnul öeldakse julgeolekuga seotud ehitiste kohta isekeskis “objektid, mille nime ei nimetata”. Need objektid meeldivad ehitajatele.
Ettevõtjad peaksid panustama riigikaitsesse läbi maksude või soodustama oma töötaja riigikaitses osalemist, rääkis sügisel konverentsil Äriplaan 2023 Eesti kaitseväe juhataja Martin Herem.
Skandinaavia turu jahenemine tõmbab Eesti puitmajatootjaid kaasa ning tööde nimekiri on jäänud lühemaks. Kuigi mõni tootja mõtleb koondamiselegi, on ettevõtjate sõnul õhus ka esimesi lootuskiiri olukorra paranemiseks.
Teisipäeval, 3. veebruaril külastas Läti president Edgars Rinkevics Riias äsja kasutusele võetud Delska 10 MW andmekeskust. Külastus toimus enne keskuse ametlikku käimapanekut.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.