Liina kogemuslugu: vaimse tervise probleemide eest ei tohi põgeneda

Väike-Maarja Iluravi salongi kosmeetik ja omanik Liina Muusikus (36) räägib oma kogemust lootuses, et inimesed oskaks vaimse tervise mure korral märke lugeda ja abi otsida.

Kuna oli depressiooniga kokku puutunud ka varasemalt, siis oskan märke juba ära tunda. Mul on hiljuti diagnoositud ka aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH), mis täiskasvanud naistel toob kaasa depressiivsed perioodid ja ärevushäired. Samuti on ATHle iseloomulik pühendumine 150-protsendiliselt tegevusele, mis huvi pakub, kuni tekibki see läbipõlemine. Ehk enne ei oska hoogu maha võtta, kui jäädki lõpuks haigeks ja keha sulle ise märku annab, et nüüd oleks vaja puhata.

Aga nendest muutustest rääkides, siis lühidalt öeldes ongi see selline äratundmishetk. Sa tead, et kõik peaks justkui korras olema, aga sa ei suuda mitte millestki rõõmu tunda. Hommikul mõtled küll, et täna tuleb ilus päev, aga voodist välja ronida ei suuda. Tahaks teki üle pea tõmmata ja mitu päeva seal lamada, et mitte keegi ei segaks. Olla täiesti üksi, omaette…

Näiteks istud perega hommikusöögilauas, kus lapsed räägivad rõõmsalt, aga kõik toimuks nagu kuskil mujal. Sa oleks nagu kõige selle melu keskel, aga samas kuskil kaugel. Sa tead, et need emotsioonid peaks olema tegelikult rõõmsad ja ei peaks ärritama, aga tegelikkuses tahaksid minema joosta ja mitte kedagi kohata. Isegi laste kallistustest ei tunne rõõmud, vaid pigem süümepiinu, et see sulle rõõmu ei valmista. Täielik kurnatuse tunne, et isegi lihtsad tavapärased tegevused, nagu pesema või õue minek nõuavad meeletult pingutust. Kõik tundub mõttetu ja endal on „tühja kesta“ tunne. Tundmus, et sinust ei ole enam mitte midagi mitte kellelegi anda.

Sellisel hetkel ongi see kriitiline koht, kus on viimane aeg abi otsida. Tunnistada endale, et on probleem ning võtta ühendust spetsialistiga.