Tallinnas peab peagi olema igal elamul biojäätmete konteiner või kompostija

Olmejäätmete sorteerimine on väga vajalik ka suurtes kortermajades. Vastupidiselt levinud arvamusele ei sorteerita pärast äravedu segaolmejäätmeid ehk keegi ei võta neist jäätmeist mingeid taaskasutatavaid materjale välja, vaid need lähevad kõik põletamisele Iru soojusjaamas. Seepärast on selle teenuse hind ka kõige kõrgem. Just sorteerimine aitaks vähendada prügiveole tehtavaid kulutusi inimeste jaoks, kommenteeris jäätmekäitlusettevõtte Ragn-Sells Eesti juhatuse esimees Kai Realo Äripäeva Korteriühistute erilehele.

Kui Eesti ei täida Euroopa Liidu ees võetud kohustusi, võib riiki ähvardada prügitrahv, leiab riigikontroll.

Tallinna eelarvest kulub rohepealinna projektidele 10 miljonit eurot, mis läheb suures osas kommunikatsioonitegevusele. Tekib küsimus, kas kommunikeeritav roheline pealinn Tallinn on siis ikka nõnda keskkonnasõbralik või turundatakse see rohelisemaks, arutleb Äripäeva ajakirjanik Laura Saks.

Tallinna eelarvest on tiitlile „Roheline pealinn“ arvestatud 10 miljonit, mis hõlmab suuresti sündmusi ja turundust. Roheinvesteeringud tulevad linna eelarve teiste ridade tagant.

„Klienditeeninduses on nagu abielus – kui asjadest ei räägi, tekivad probleemid,” ütleb Lindströmi klienditoe juht. Just kommunikatsiooni peab ta pikaajalise kliendisuhte aluseks, jagades kogemust ja õppetunde, mis on kujundanud ettevõtte tänast teenindusmudelit.