Kulude, sh energiakandjate hinna kasv avaldab üha suuremat survet Eesti ettevõtjatele ja konkurentsivõimele, mistõttu jääb majanduskasv tänavu poole protsendi suuruseks, prognoosib Swedbank.
Swedbanki värske prognoosi kohaselt maksude tõstmisest pääsu pole.
Foto: Andras Kralla
Swedbank märgib värskes prognoosis, et esimesel poolaastal kasvas Eesti majandus 2,4 protsenti, kuid aasta teine pool tuleb hullem. Majanduse kindlustunne on järsult kukkunud, nõrgenenud välisnõudluse tõttu on vähenenud ekspordi- ja tööstustoodangu maht. Majapidamiste kahanev ostujõud on aeglustanud ka jaemüügi mahtu.
Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) prognoosib, et 2023. aasta globaalne majanduskasv tuleb väiksem, kui seda näitas juulikuine prognoos, vahendab Reuters. Kasvu kärpimise peamisteks põhjusteks on Ukraina sõjast tingitud surve, kõrged energia- ja toiduhinnad, kõrge üldine hinnatõus ning järsult tõusnud intressimäärad.
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) maailmamajanduse prognoosis nähtub, et Eesti majandus kasvab tänavu euroalal kõige aeglasemalt, samas hinnatõus tuleb selgelt suurem kui näiteks Lätis või Leedus.
Teisipäeval, 3. veebruaril külastas Läti president Edgars Rinkevics Riias äsja kasutusele võetud Delska 10 MW andmekeskust. Külastus toimus enne keskuse ametlikku käimapanekut.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.