IMF ennustab Eestile veel karmimat hinnatõusu, kui ise kartsime
Põhilised probleemid Eestis on hinnatõus ja otsuste langetamine. Viimane peaks aitama inimestel inflatsiooniga toime tulla, kuid vältima hinnatõusu õhutamist.
Edaspidi tuleks energiatoetusi välja maksta sissetulekute järgi, soovitas IMF-i delegtsiooni juht Cheikh Anta Gueye.
Foto: Andras Kralla
Niimoodi võiks kokku võtta rahvusvahelise valuutafondi (IMF) Eestis-käigu järeldused. Täpsemalt ootavad rahvusvahelised eksperdid, et Eesti majanduskasv naaseb peatselt 2-3% juurde. Praegu on kindlasti üks suuremaid märksõnu hinnatõus, mis IMFi analüüsi järgi ulatub tänavu isegi 16 protsendini ehk märkimisväärselt kõrgemale, kui arvestati näiteks rahandusministeeriumi kevadises majandusprognoosis.
Kuivõrd inimeste ostujõust viiendiku, vaesematel isegi kolmandiku viinud hinnatõus on põhjustatud peamiselt Eestist väljaspool tekkinud põhjustest, napib ka võimalusi, kuidas seda siin kohapeal pidurdada.
Suurettevõtja Jüri Käo võrdles Eesti majanduse olukorda Ameerika mägedega - sa ei tea, mis sind järgmise kurvi taga ootab. Metsiku inflatsiooni ja muutuste ajal on Käo sõnul kõige olulisem tegutsemine ja kohanemine.
Teisipäeval, 3. veebruaril külastas Läti president Edgars Rinkevics Riias äsja kasutusele võetud Delska 10 MW andmekeskust. Külastus toimus enne keskuse ametlikku käimapanekut.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.