Suuri vesinikuprojekte on Eestis 1,5 miljardi eest
Saamaks teada, kas või kuidas saaks Eestis vesinikku kasutada, korraldas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) suuremate projektide võimaliku huvi kaardistamise. Selle esimeses etapis laekus 21 teatist, milles anti teada soovist investeerida 1,5 miljardit eurot.
EAS koondas infot, kui palju tahetakse Eestis investeerida vesinikuprojektidesse.
Foto: Liis Treimann
Esimeses etapis EAS koondas saadud informatsiooni ning korraldas edasised läbirääkimised sobivate projektidega edasiliikumiseks vajalike osapooltega nii Eestis kui ka Euroopa Liidus. Huvist teada andnute seast leiab aga nii tööstusettevõtteid, transpordisektorit kui ka kohalikku, omavalitsuste tasemel huvi.
Energeetikafirma Elcogeni juhi Enn Õunpuu hinnangul võib vesinik energiaturul juba 15 aasta pärast domineerima hakata ning seega ei mõista ta, miks panustavad riigid endiselt nii palju raha elektritaristusse.
Ülemistele kerkiv Elcogeni kütuseelementide tootmistehas peaks tähendama, et Eesti riik muutub vesinikutehnoloogia suhtes (veelgi) avatumaks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Vesiniku kasutuselevõtu strateegia on Euroopa Liidu majanduse taastekava ja rohepöörde üks põhisambaid, kuid kriitikutes tekitab küsimusi nii tehnoloogia ise ja sellele kuluv raha kui ka fossiilkütuste sektori osalus kogu projektis ning rohepesu maik.
Teisipäeval, 3. veebruaril külastas Läti president Edgars Rinkevics Riias äsja kasutusele võetud Delska 10 MW andmekeskust. Külastus toimus enne keskuse ametlikku käimapanekut.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.