Mikk Talpsepa õnne pöördumise valem

„Sel aastal olen pärast eelmise aasta ebanormaalseid kaotusi muutumas kasumlikumaks,“ kinnitas Talpsepp. „Seejuures on aidanud mind Jesse Livermore’i reegel, et kõik tehingud, milles oled kindel, on märksa paremad raha teenimiseks kui spekuleerimine aktsia langusele või tõusule – igas olukorras, kus kaupleja või investor panustab tõusule, siis see on tegelikult vale raha teenimise viis,“ rääkis ta.

Talpsepp tõdes, et tal on raamatu keskmes oleva Jesse Livermore’iga sarnasusi. „Praegu olen ma 34aastasena mõneti samas seisus, kus oli tema sama vanalt – tema nimelt oli selles vanuses pankrotis ja 1 miljon dollarit võlgu, samas kui 30aastasena omas ta 3 miljonit, olles oma varase jõukuse tipul,“ tõi ta paralleele enda ja Livermore’i kaotuste vahel. „Mina ei ole küll kogu vara ära kaotanud, aga eelmine aasta oli minule kui börsikauplejale kesine ja seda mõjutas ka rahvusvahelise jõukuskonverentsi korraldamine Singapuris, mis oli muidu edukas, kuid finantsiliselt kahjumlik,“ tunnistas ta.

Talpsepp lisas, et Livermore’i peetakse ohtlikuks eeskujuks, kuid tema sellega ei nõustu. „Mina arvan, et ta oli kunn,“ märkis Etalon Varahalduse juht. „Ta suutis palju raha teenida ja kaotada, kuid surres jättis ta maha tänapäeva mõistes 100 miljonit dollarit – igaüks võib ise mõelda, kas ta oli edukas või mitte – minu arvates on temalt palju õppida.“

Börsikauplejate vigadest rääkides nentis Talpsepp, et palju negatiivset juhtub teadmatusest tuleneva ebakindluse tõttu. „Probleemiks on see, et enamik turuosalisi ei tea, kuidas peaks käituma – enamik olukordi on ainulaadsed ning aktsiad reageerivad uudistele erinevalt,“ selgitas ta. Talpsepa sõnul sõltub väga palju sellest, kas aktsia on parasjagu tipus või mitte, kus väärtpaber on noteeritud ja paljust muust. „Seetõttu ei saa kedagi emotsioonide küüsi langemises süüdistada – investorid tegelikult ka enamuses ei tea, kuidas peaks käituma.“

Üks põhimõte, mida Talpsepp soovitab aga kõikidel kauplejatel järgida, on see, et rahal on selle omanikust ükskõik. „Üks dollar või viieeurone ei mõtle sinust midagi, raha ei armasta sind ega taha sinu juurde tulla,“ nentis ta. „Rahal on sinust täiesti ükskõik ja kõik sõltub sellest, kui õigesti asju teha.“