Panama paberitest käes pool miljardit maksuraha

Kõige enam on maksudena sisse kasseerinud Hispaania, kogudes maksudest kõrvale hoida püüdnud kodanikelt 122 miljonit eurot, vahendas lekke eest vastutav ajakirjanike ühendus ICIJ. Kokku on teada andnud 15 riiki, et neil on õnnestunud avalikustatud dokumentide abil oma kodanike offshore-kontodelt maksuraha sisse nõuda.

Numbrid ei ole kaugeltki lõplikud. Veel paljudes riikides on auditid käimas. Ainuüksi Kanadas on pooleli 123 auditit ja mitu kriminaaluurimist. Taanis on uurimise all 320 ettevõtet ning ligikaudu 600 inimest. Belgias otsisid politseinikud läbi Belfius panga, mille üks haru oli koos Mossack Fonsecaga asutanud oma klientidele sadu offshore-firmasid. ICIJ nimetab aga üheks skandaali olulisimaks arenguks sel aastal aga juulikuist Pakistani ülemkohtu otsust tagandada ametist riigi peaminister Nawaz Sharif.

Vahi alla on võetud ka skandaali keskmes olnud Panama juurafirma Mossack Fonseca asutajad. Asutajaid kahtlustatakse rahapesus ning seotuses Brasiilia läbi aegade suurima altkäemaksuskandaaliga, mille taga on Brasiilia võimude mastaapne uurimisoperatsioon Lava Jato ehk Autopesu. Lisaks käib Mossack Fonseca asutajate üle veel teinegi otseselt Panama paberitega seotud kriminaaluurimine.

Panama paberid on Panama õigusabifirmas Mossack Fonseca toimunud andmelekke tinglik nimetus. Ajakirjanike kätte jõudnud 11,5 miljoni dokumendi uurimisel selgus, et paljud riigipead, poliitikud, ärimehed, rahvusvaheliselt tuntud kurjategijad ja sportlased on Mossack Fonseca abil varjanud oma vara maksuparadiisides. Dokumendid olid õigusabifirmas loodud ajavahemikus 1970. aastad kuni 2016. aasta algus.

Algselt, 2015. aastal, jõudsid dokumendid anonüümse allika kaudu Saksa ajalehe Süddeutsche Zeitungi ajakirjanike valdusesse, kes jagasid neid uurivate ajakirjanike rahvusvahelise koondisega International Consortium of Investigative Journalists (ICIJ).