Hoiustamisele peale maksmine hiilib lähemale

Lõuna-Soome ettevõtja teatel andis Nordea teada, et kehtestab negatiivse intressimäära enam kui miljon eurot hoiustavatele ettevõtetele, kirjutas investeerimisajakiri Arvopaperi.

Üllatunud ettevõtja sõnul jäi talle ebaselgeks, kas 0,4protsendiline intressimäär on aastane või igakuine. Väljaande andmeil on tegemist ilmselt siiski aastase määraga. "Hakkan arvel ilmselt väiksemaid summasid hoidma," kommenteeris ettevõtja. 

0,4% maksab ka kommertspankadele EKPs raha hoiustamine. See on Business Insideri andmeil kaasa toonud selle, et pangad üle Euroopa otsivad võimalusi raha füüsiliseks hoiustamiseks seifides.

Hiljuti kirjutas Äripäev, et lisaks SEB juhile Riho Undile ennustavad negatiivseid intresse ka teiste pankade juhid. "Suurettevõtetele tõenäoliselt negatiivne intress tuleb. Aga millal see juhtub, seda näitab aeg. Ma arvan pigem varem kui hiljem,“ rääkis SEB Balti divisjoni juht Riho Unt toona.

Tänavu juulis kogunenud Euroopa Keskpanga enim jälgitud baasintressi määr on jätkuvalt nullis, laenamise püsivõimaluse intressimäär on 0,25% ning keskpangas hoiustamise intressimäär on negatiivne ehk –0,40%.

Kõik kolm intressimäära on alates 2008. aastast langenud ja EKP õigustab SEB andmeil kärpeid kui osa meetmete kombinatsioonist, mille eesmärk on tagada keskpika perioodi jooksul hindade stabiilsus, mis on vajalik euroala jätkusuutlikuks kasvuks.

Pankadele tähendab see SEB andmeil kahte võimalust - kui panga käes on raha rohkem kui minimaalsete reservimäärade jaoks tarvis ning ei soovi seda teistele kommertspankadele välja laenata, siis kas hoida raha keskpangas oleval kontol või hoida seda sularahas, kuid ka sularaha hoidmine ei ole tasuta, kuna pangal on sularaha ladustamiseks vaja turvalist hoiuruumi.

"Seega on vähetõenäoline, et ükski pank seda teha otsustaks," selgitas SEB Baltikumi kogumis- ja investeerimisvaldkonna strateeg Ovidijus Sačilka. "Pigem võib arvata, et pangad laenavad raha teistele pankadele või maksavad negatiivset hoiusemäära. Nendest kahest valikust on oluliselt tõenäolisem teine, kuna enamiku pankade käes on praegu raha rohkem, kui nad välja laenata saavad, ning laenamine teistelt pankadelt ei ole vajalik."