Füsioterapeut: inimene pole lehm

Tustiti juurde satuvad noored juhid rohkem kui eakamad ning mehi on nende seas oluliselt rohkem kui naisi. Juht magab enamasti liiga vähe, sööb valedel kellaaegadel ja treenib mõtlematult.

„Evolutsiooniliselt pole me ei paksud ega haiged,“ rääkis Tustit. Enamik tänapäevaseid haigusi tuleb vähesest liikumisest ja ülearu palju söömisest. Kaaluprobleemide lahendamiseks on ühiskonnas tekkinud taimetoitluse mood, mis Tustiti sõnul inimesele tegelikult ei sobi.

„Me pole evolutsiooniliselt taimetoitlased,“ selgitas Tustit. Taimetoitlus sobib tema selgitusel lehmale, kes käib neljal jalal ja veedab suurema osa oma ajast lamades, pühendudes seedimisele. Inimene seevastu käib kahel jalal, ei kipu päeval eriti lamama ja pealegi pole tema soolestik küllalt pikk suurte taimetoidumasside läbiseedimiseks.

„Liha on oluliselt kontsentreeritum energiaallikas kui rohi,“ rääkis terapeut. Rohkem kui lihast tasuks tema sõnul eemale hoida hoopis suhkrust ja valgest jahust, sest enne nende jõudmist toidulauale ei teadnud inimkond, mis on ülekaalulisus. „Praegu moodustavad kiired süsivesikud meie toidust 75%, aga need on tegelikult ka „rohust“ valmistatud,“ lausus ta, märkides, et millegi pärast tahame endist ikkagi lehmi aretada. USAs on suhkrutarbimine alates 1800. aastast suurenenud viis korda. Laste ülekaalulisust põhjustavad esmajärjekorras suhkrurikkad mahlad, pastad ja küpsised.

Gerd Kanterit treeniv Tustit rõhutas, et trenni ei tohiks kunagi teha kaalulangetamise eesmärgiga. „Kõik telesaated, mis näitavad treeningut kui kaalulangetamiseks sobivat vahendit, tuleks ära keelata,“ tähendas ta. „Need on sisuliselt avalikud inimkatsed.“

Tustiti sõnul pole inimese keha loodud mitte istuma, mis on tänapäevase juhi põhiasend, vaid liikuma. Kehaline treening suurendab vaimset võimekust ja parandab IQd, märkis ta. „Paraku teeb Eesti haridussüsteem praegu kõik, et meil kasvaksid mittemõtlevad järeltulijad,“ rääkis Tustit. „Kui õppekavva lisada kaks matemaatikatundi ja kaks kehalise kasvatuse tundi ära võtta, ei parane tulemused matemaatikas. Need hoopis halvenevad, ja halvenevad ka tulemused teistes ainetes.“ Tema hinnangul öeldakse ekslikult, et kui pea ei jaga, küll siis jalad jagavad – tegelikult on ikka nii, et kui jalad ei jaga, siis ei jaga pea ka.

Tustit soovitab vahet teha rahvaspordil ja tervisespordil. Rahvasportlased treenivad tema sõnul sageli nagu tippsportlased, aga kahjuks plaani järgi, mille on koostanud mõni sõber, amatöörist teener või halvimal juhul sportija ise. Sellised rahvasportlased annavad pidevalt tööd arstidele, sest vigastavad end üle koormates. Ainuke mõistlik viis omal käel treenida on tervisesport, st kaks-kolm keskmise intensiivsusega treeningut nädalas, eesmärgiks vaid hea enesetunne.