Sester: võlg on võõra oma

„Kui täiendavate finantsidega kaasnev kulude tase on võlakirjaemissioonidel samas suurusjärgus otselaenudega, siis ei näe ma põhjust, miks kohalikku finantsturgu ei peaks turgutama,“ nõustus Sester. Ta lisas, et sama mõtet kannab ka osaline riigiettevõtete börsile viimine. Üks aga on tema sõnul selge - ühtegi võõrvahendite kaasamise instrumenti ei tohiks ellu kutsuda üldiste kulude katteks. „Kuna võlg on võõra oma, siis tuleks selgelt endale teadvustada, mida selle raha eest tahetakse teha, milliseid tulevasi jooksvaid kulusid konkreetne investeering kaasa toob ning kas laenu või võlakirja teenindamine on võimalik, mõistlik ja otstarbekas tulevikus,“ kommenteeris ta.

Ta selgitas, et Eesti valitsus on oma otsustes varasemalt lähtunud seisukohast, mille eesmärgiks on hoida riigi laenukohustused võimalikult madalal. Ta märkis, et nelja-aastast riigieelarve strateegiat kui ka konkreetselt järgmise aasta eelarvet koostades, on püütud lähtuda printsiibist, et üle oma võimete ei elata. See on aga viinud olukorrani, kus Eestil on üks Euroopa madalamaid võlakirjakoormusi lähtudes SKPst.

Eilses Äripäeva kaaneloos märkisid rahandusala spetsialistid, et Eestile tuleks sarnaselt teiste Euroopa riikidega võlakirjade emiteerimine vaid kasuks. Kohalikele investoritele müüdavate võlakirjade puhul teeniksid intressi Eesti riigi kodanikud, kelle tarbimise ja säästmise kaudu liiguks see raha kohalikku majandusse.

Täna riigivõla eest makstav intress läheb aga Eestist välja.  Samuti muudaks nende hinnangul võlakirjade emiteerimine laenamise hõlpsamaks, andes erasektorile võimaluse odavamalt laenata. Võlakirjaprogramm ergutaks ka Eesti majandust ja võrdlemisi passiivset börsi.