EVEA: pangad pärsivad ettevõtlust

Pangad annavad meelsasti laenu juba kanda kinnitanud ettevõtetele, aga alles alustavad firmad saavad pigem eitavaid vastuseid. Ettevõtjate hinnangul on selle taga pankade hirm põrumise ees, kirjutab Äripäev tänases kaaneloos.

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) tegevjuht Raivo Altmets nentis, et mikro- ja väikeettevõtetel on väga keeruline pangast laenu saada. „Pakutavad intressid on tihti nii kõrged, et on majanduslikult mõttetud, sest kogu kasum liigub panka. Lisaks nõutakse käendust või hüpoteektagatist,“ ütles ta.

Sellised laenutingimused on aga viinud olukorrani, kus väikeettevõtjad rahastavad ettevõtet kas isiklikest säästudest või sõprade rahaga ehk nn bootsrappingu kaudu. “Tulemuseks on ettevõtjale ebamõistlikult kõrge finantsrisk, mis pärsib selgelt ettevõtlust – piiratud vastutusest on sisuliselt saanud täisvastutus,“ rääkis Altmets.

Altmets ütles, et pankade kõrged laenuintressid takistavad oluliselt ettevõtluse arengut. „Ühelt poolt on mõistetav, et pangad sihivad kliente, kellelt on loota suurema kasu teenimist, ja väikeettevõtete enamasti väikelaenudega tegeldakse vaid röövellikel tingimustel,“ märkis ta. Tema sõnul opereerib küll pank teiste rahaga ja peab olema konservatiivne, ent sellepärast ei maksa unustada, et eelkõige on siiski tegemist kasumit taotleva äriettevõttega. „Kui pangad üldse riske ei võta, siis tulemus ongi see, et klientide raha ei jõua laenajateni. Ning suurem laen on ka suurem potentsiaalne kahju,“ ütles ta.

Altmets lisas, et eriti vastuvõtmatu on kõrgete intresside rakendamine Kredexi tagatisega ehk sisuliselt riigi garanteeritud laenudele. „Pank annab riigi tagatisel sisuliselt 0-riskiga laenu ja kasutab olukorra ära põhjendamatult suure intressitulu teenimiseks,“ märkis ta.

Altmets märkis, et alustavas ettevõttes pole sageli ka rahavoogu, millelt endalegi palka maksta. Selle aasta maist kehtima hakanud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muudatustega võeti äriühingute juht- ja kontrollorganite liikmeilt ka sotsiaalsed tagatised. „Kõik see kokku viib oma ettevõttega alustamise riski nii kõrgeks, et mõistlik inimene ei suuda ega soovi võtta endale ja perele selliseid riske kaela,“ ütles ta.

Altmetsa sõnul oleks lahendus näiteks pankadest sõltumatu laenuressursi loomine, kuhu võiks kaasata ka riigi ja Euroopa struktuurifondide raha. „Isiklikult arvan, et alustavale ja üldse väikeettevõttele jõukohase laenuressursi võimaldamine on majandusele pikas perspektiivis oluliselt kasulikum kui lihtsalt abi-, toetus- jms raha jagamine. Laen on ettevõtluse loomulik osa ning elujõuline ettevõte suudab laenud ka tasuda, olemata sõltuv pigem dopinguga sarnanevatest abiprogrammidest,“ ütles ta.

Kui aga ettevõtlusega alustamine on kindel plaan ja pankade laenutingimused käivad üle jõu, pole Altmetsa sõnul muud teha kui leida alternatiivseid rahastajaid. Võimalus on kaasata näiteks ettevõttesse rohkem osanikke või leida laenu sõpraderingist. „Tasub ka korra üle vaadata äriplaan - kui on võimalik hakkama saada ilma laenurahata, näiteks aeglasema kasvu arvelt, siis seegi on võimalus,“ märkis ta.