Vene ja Ukraina presidendid rääkisid eile võimaliku vaherahu kehtestamisest Ukraina kaguosas tunde pärast seda, kui Ukraina süüdistas Euroopat maagaasiga varustava gaasijuhtme plahvatuses sabotaaži, vahendab Bloomberg.
Venemaa president Vladimir Putin ja Ukraina president Petro Porošenko rääkisid möödunud ööl riikide kahepoolsetest suhetest ja kahe Ukrainas töötanud Venemaa ajakirjaniku surmast, teatas Kreml pressiteates.
„Puudutati sõjaliste operatsioonide piirkonnas võimaliku vaherahu Ukraina kaguosas,“ teatas Kreml liidrite telefonivestluse järel.
Putin ja Porošenko rääkisid päev pärast seda, kui Venemaa peatas maagaasi tarned Ukrainale maksmata arvete tõttu ja nõudis tarnete eest ettemakseid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ukraina siseminister Arsen Avakov nimetas Urengoy-Pomary-Užgorodi maagaasitorustiku tulekahju tõenäolise põhjusena terrorismi. Plahvatus avastati Ukraina kohaliku aja järgi eile kell 14:20. Tulekeeled tungisid kuni 100 meetri kõrgusele õhku. Umbes 20 kilomeetrit torujuhtmest on kasutuskõlbmatu. Maagaas on suunatud alternatiivsesse gaasitorustiku osasse.
Ukraina võimud teatasid, et nad on suurendanud turvameetmeid kogu gaasitorustiku ulatuses, et vältida edaspidiseid võimalike rünnakuid.
Ukraina siseministeerium hoidis ära enne Ukraina 25. mai presidendivalimisi ära kaks plaanitud rünnakut maagaasitorustikele, ütles Akazov. Nende rünnakute eesmärk oli diskrediteerida Ukrainat kui usaldusväärset transiidikoridori ja promoveerida Gazpromi lõunagaasitorustiku projekti, millega Venemaa saaks eksportida maagaasi Musta Mere alt läbi Bulgaaria ja edasi, minnes Ukrainast mööda.
Venemaa mõistis hukka Ukraina seoses Vene riigitelevisiooni reporteri hukkumisega suurtükitule all.
Venemaa peaminister Dmitri Medvedev ütles, et on olemas inimesed, kes on süüdi Luhanski lähedal Igor Korneljuki surmas. Helitehnik Anton Vološini surnukeha avastati hiljem, teatas Interfax, viidates separatistide vägedele.
Porošenko arutas eile Saksa liidukantseri Angela Merkeliga vaherahu ettepanekuid. Välja on pakutud kümnekilomeetrise tsooni loomine Ukraina piirini Venemaaga, mille kaudu saaksid ülestõusnud tagasi tõmbuda Venemaale ja tagastada Ukraina valitsusele ülevõetud hooned. Samuti võimu detsentraliseerimine.
Ukraina julgeolekunõukogu juht Andriy Parubiy ütles 16. juunil, et Venemaa on koondanud kuni 38 000 sõdurit Ukraina piiri äärde ja varustab jätkuvalt relvastuse ja personaliga mässulisi jõude Ukraina idaosas. Tema sõnul on 16 000 sõjaväelast Ukraina idapiiril ja 22 000 annekteeritud Krimmis.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Venemaa president Vladimir Putin taunis täna teravalt lääneriikide Venemaa vaoshoidmise poliitikat ning lubas energiliselt kaitsta väljaspool Venemaad elavate vene inimeste huve.
Teisipäeval, 3. veebruaril külastas Läti president Edgars Rinkevics Riias äsja kasutusele võetud Delska 10 MW andmekeskust. Külastus toimus enne keskuse ametlikku käimapanekut.