- bestmarketing.ee
- dv.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
- imelineajalugu.ee
- imelineteadus.ee
- nationalgeographic.ee
- virtuaalkliinik.ee
- OMX Baltic−0,31%314,71
- OMX Riga−0,3%899,47
- OMX Tallinn−0,32%2 077,55
- OMX Vilnius−0,19%1 379,03
- S&P 5000,64%6 742,1
- DOW 300,57%47 215,63
- Nasdaq 0,72%22 534,9
- FTSE 1001,13%10 434,11
- Nikkei 225−0,09%53 700,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%95,05
- OMX Baltic−0,31%314,71
- OMX Riga−0,3%899,47
- OMX Tallinn−0,32%2 077,55
- OMX Vilnius−0,19%1 379,03
- S&P 5000,64%6 742,1
- DOW 300,57%47 215,63
- Nasdaq 0,72%22 534,9
- FTSE 1001,13%10 434,11
- Nikkei 225−0,09%53 700,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%95,05
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ligi peab ametnike palgakasvu liiga kiireks
Ligi märkis, et valitsus on 2008. aastast riigipalgaliste palgakulude kasvu piiranud. "Kõigepealt kärpisime palgafonde, siis külmutasime. Eelmine aasta oli esimene kord, kui jagasime riigieelarvest palgafondi lisaraha," rääkis Ligi täna pressikonverentsil. Kokku eraldati palgafondi kasvuks kõikidele valitsemisaladele riigieelarvest lisaraha 4,4%.
Keskvalitsuse palgad kasvasid mullu kokku 8,3%, ulatudes keskmiselt 1106 euroni kuus. Samas kasvas riigi keskmine kuupalk möödunud aastal 6,4%, olles 948 eurot. Riigiametnike palk oli möödunud aastal 1204 eurot, kohalike omavalitsuse ametnike oma 1077 eurot kuus.
Kuna möödunud aasta aprillis tehti avaliku teenistuse struktuuris muudatusi, on Ligi sõnul ametnike palgakasvu raske hinnata. Küll aga leiab ta, et palgad kasvavad liiga kiiresti.
"Eestis räägitakse ohtlikult kiirest palgatõusust, kuid keskvalitsuses tõusid palgad veelgi kiiremini. Liigagi kiiresti," märkis Ligi. "Oleme palgakonkurentsis erasektoriga, mida me ei tahaks teha. Tahaks, sest talente on riigisektoris vaja, kuid palgakasvu number meid ei vaimusta," ütles ta. Ligi lisas, et personalipoliitika koondamine rahandusministeeriumi alla möödunud kevadel on asjakohane algus probleemiga tegelemiseks.
"Avalik sektor ei tohiks palgarallit vedada. Tegelikult ei tohiks palgarallit üldse lubada, kui veel vähem seda ise korraldada," ütles Ligi.
Minister nentis, et sellegipoolest on suudetud 2008. aastast keskvalitsuse palkade suhet võrreldes keskmise palgaga vähendada. "Protsess pole aga jätkusuutlik, kui oleme edasi hoolimatud," märkis ta.
Keskvalitsuse ametnike kiirema palgakasvu üheks põhjuseks oli Ligi sõnul eelmisel kevadel kehtima hakanud avaliku teenistuse seadus. Selle järgi koondati personalipoliitika ajamine rahandusministeeriumi alla ja muu hulgas kaotati ära suur osa sotsiaalseid hüvesid, nagu näiteks eripensionid ja lisapuhkused. "Suures osas pigistati need palkadele juurde," ütles Ligi.
Samuti mängis Eesti keskmisest palgakasvust kiiremas tõusus rolli näiteks asjaolu, et avalikus teenistuses töötab rohkem kõrgharidusega inimesi, kui ülejäänud tööturul. Kui tööturul on kokku kõrgharidusega töötajaid 38,9%, siis avalikus teenistuses on nende osakaal 55,4%. Ametnike seast on kõrgharidusega isikuid koguni 70,7%.
Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna juhataja Cerlin Pesti sõnul on riigiametnike palk küll ligi 25% Eesti keskmisest palgast suurem, kuid seda õigustatult.
"Julgen öelda, et erasektoris on ka varjatuid sissetulekuid ja reaalne keskmine palk on kõrgem," ütles ta. Sellisteks sissetulekuteks on tema sõnul näiteks ümbrikupalk ja dividendidena välja makstud tasud, mis keskmises palgas ei kajastu. "Riigisektor on palju läbipaistvam," märkis Pesti.
Ta lisas, et kuna ametnike seas on tunduvalt suurem osakaal kõrgharidusega inimesi, on kõrgemad palgad loogilised.
Hetkel kuum
TASUB TEADA2013. aasta avaliku sektori personalinäitajad
Avalikus sektoris oli täistööajale taandatud töötajate arv ligikaudu 138 000, neist 55 000 töötas keskvalitsuses.Avalikus teenistuses töötas 29 950 inimest, neist 72% olid ametnikud. 2012. aastal töötas avalikus teenistuses 29 154 inimest.Ametnike hulgas oli 70,7% kõrgharidusega isikuid. Eesti kõigist hõivatutest on kõrgharidusega isikuid 38,9%.
MIS ON MIS Avalik sektor – riigile või kohalikule omavalitsusele kuuluvad asutused. Suurima osa, 86% avalikust sektorist moodustab valitsussektor.
Avalik teenistus – töötamine riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Osa avalikust sektorist, kus on hõivatuid ligikaudu viiendik avaliku sektori töötajaskonnast.
Keskvalitsus – riigieelarvelised asutused ja eelarvevälised fondid, sihtasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud.
Seotud lood
Palgatöötajate keskmine brutopalk ühes kuus oli 2013. aastal 900 eurot, mis on kõigis maakondades 2012. aastaga võrreldes kasvanud.
Möödunud aasta esimese kvartaliga võrreldes tõusid nii keskmine brutokuu- kui ka tunnipalk. Viimati tõusis palk kõigil tegevusaladel 2010. aasta neljandas kvartalis.
Tarbijad ei kasuta järelmaksu enam ainult emotsiooniostude tegemiseks. Üha sagedamini mõeldakse finantseerimisele juba ostu planeerimise etapis ning makselahendusest on saanud oluline osa ostukogemusest.
Enimloetud
3
5
“Kuumal toolil” Coopi juht Rainer Rohtla
Viimased uudised
Lev Dolgatsjov: “Ilmselt hakatakse jälle nüüd endale, abikaasale, tütrele ja kassile neid märkima.“
Jüri Käo: “Midagi rõõmustavat täna majandusest rääkida ei ole”
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
“Kuumal toolil” Coopi juht Rainer Rohtla
“Kuumal toolil” Coopi juht Rainer Rohtla
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Iraani sõda viis tüki Jaanus Marrandi aktsiaportfellist
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Iraani sõda viis tüki Jaanus Marrandi aktsiaportfellist
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kahtlased arengud teevad hulgimüüjad ettevaatlikuks
Lev Dolgatsjov: “Ilmselt hakatakse jälle nüüd endale, abikaasale, tütrele ja kassile neid märkima.“
Jüri Käo: “Midagi rõõmustavat täna majandusest rääkida ei ole”
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele