Eestil on kohustus 2020. aastaks 50 protsenti olmeprügist ringlusse võtta, praegu oleme eesmärgist poole võrra maas ning Iru prügipõletus sellele just kaasa ei aita, rääkis keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus intervjuus Eesti Päevalehele.
"Kas on mõistlik sundida tarbijaid peale maksma millelegi, mis meid riiklikest eesmärkidest eemale viib? Siin võiks Eesti Energia pigem kaasa aidata, mitte vastu töötada?" küsis Pentus-Rosimannus vastu ajakirjaniku küsimusele, miks Eesti Energialt tahetakse Iru jäätmepõletusjaamas koostootmistoetus ära võtta.
Prügi ladestamise tasu tõuseb 2015. aastal 30 eurole tonni kohta ja see on väga kõrge tasu, kuid ladestamisprotsent on juba praegu suhteliselt olematu, lisas minister.
Pentus-Rosimannuse sõnul tahab riik taastada konkurentsi, et inimestel oleks ise võimalus omale prügivedaja valida, kuid see saaks jõustuda alles nelja-viie aasta pärast, sest enne omavalitsuste korraldatud jäätmeveo lepingute lõppemist neid muuta ei saa.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Pikemat intervjuud keskkonnaministriga loe tänasest Eesti Päevalehest.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Metsanduse arengukava arvestab nii looduse hoidmist kui ka metsanduse arendamise vajadust, ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. Metsa ei raiuta pealekasvust rohkem ja tagavarade pärast muret tunda pole vaja.
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.