Eesti Pank: jooksevkonto puudujääk vähenes

Põhikapitali ja varude suurendamiseks tehtud kulutuste suhe SKPsse jäi esialgse hinnangu järgi mullu 2012. aasta tasemest veidi alla ning moodustas ligikaudu 27%, märkis Eesti Panga ökonomist Andres Saarniit. Lisaks tulude väljavoolu kahanemisele soodustas see tema teatel ka välistasakaalu paranemist.

Järgneb Andres Saarniidu kommentaar:

Enam mõjutasid jooksevkonto arengut möödunud aasta esimesel poolel vähenenud välisomanduses olevate ettevõtete kasumid. Kuna maksebilansis kajastatakse tulude väljavooluna mitte ainult jaotatud, vaid ka reinvesteeritud kasumid, siis kasumite kahanemise tõttu jooksevkonto puudujääk vähenes. Kuigi välisomanduses olevate ettevõtete kasumlikkus hakkas aasta teisel poolel paranema, ei suutnud see aasta esimese poole halvenemist tasakaalustada.

Vahetult pärast buumi ligikaudu 3%ni SKP suhtes ulatunud jooksevkonto ülejääk on asendunud kiiresti väikese puudujäägiga. Niivõrd suuri muutusi pole lähiaastatel enam ette näha. Eesti Panga detsembriprognoosi järgi jääb aastaarvestuses jooksevkonto puudujääk perioodil 2014–2015 vahemikku 1,5–2% SKP suhtes. Nii nagu enne buumi, võib jooksevkonto tasakaal lühemate perioodide jooksul sellest vahemikust üksikute suurte investeerimisprojektide tõttu tuntavalt erineda.