ELi eelarve vajab veel kinnitust

"Euroopa Parlament ei saa Ülemkogu kokkulepet praegusel kujul heaks kiita," seisab haruldases ühisavalduses, millele on alla kirjutanud nelja suurema parlamendifraktsiooni juhid. Neis fraktsioonides on ka Eesti saadikud.

Peamine etteheide lisaks "mineviku prioriteetidele" on see, et aastaiks 2014–20 kokku lepitud eelarveraamistik on struktuurses defitsiidis.

Eelarves on kaks numbrit – seitsme aasta peale võtab Euroopa Liit kohustusi 960 miljardi euro väärtuses, mis vastab 1% ELi rahvuslikust kogutoodangust. Seda numbrit saavad rõhutada suuremaid kulutusi nõudnud Lõuna ning Kesk- ja Ida-Euroopa riigid. Ka Eesti peaminister eelistas esile tõsta seda numbrit.

Teine number, millele saab viidata kasinust nõudnud Briti peaminister David Cameron, on 908 miljardit eurot, ehk perioodi jooksul tegelikult välja makstavad summad – osa projekte võib minna eelarveraamistiku ajapiiridest üle.

Euroopa Parlamendi president Martin Schulz ütles Brüsselis, et parlament ei saa ega tohi kinnitada defitsiidiga eelarvet. Parlamendi "ei" tähendaks jätkamist ühe aasta eelarvete kaupa, mis oleks Eestile väga kehv areng.

"See eelarve ei ole kellegi jaoks perfektne tulemus, kuid selles on igaühe jaoks päris palju," kaitses ilmselgelt väsinud Ülemkogu juht Herman Van Rompuy reedel enam kui ööpäeva väldanud kõneluste järel sündinud kokkulepet.

Reedel sündinud eelarvekokkuleppes olid risti vastukäivatel põhjustel pettunud nii Euroopa põllumeeste kui ettevõtjate katusorganisatsioonid, poliitikutest kiitsid kokkulepet aga nii netomaksjad kui -saajad.

Parlamendi hääletus – ilmselt salajane – toimuks märtsis-aprillis.

Pikemalt loe Äripäevast.