Ministeerium: tarbimisjulgus peaks palgatõusu tuules säilima

Tarbimise kasv on viimasel ajal olnud suhteliselt laiapõhjaline ning nüüdki panustasid sinna nii kulu- ja püsikaubad kui teenused, selgitas rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben.

"Poolpüsikaupade taastumine oli siiski oluliselt tagasihoidlikum, kuna rõivaste ja jalanõude kiire hinnatõus on vähendanud nendele kaupadele tehtavate kulutuste reaalväärtust," ütles Aben. Kapitali kogumahutuse ehk kodumaiste investeeringute panus sisenõudluse kasvu oli tema sõnul ka teises kvartalis pisut negatiivne. Samas ettevõtete investeeringud masinatesse ja seadmetesse kasvasid hoogsalt ning vaatamata kiirele hinnatõusule suurenesid ka eluasemeinvesteeringud.

Olenemata nõrgast välisnõudlusest püsis ekspordi kasv teises kvartalis 5 protsendi ümber. Välisnõudlust võib mõõta peamiste kaubanduspartnerite kaalutud keskmise impordikasvuga, mis oli teises kvartalis hinnanguliselt väikses languses, ütles Aben. "Seega võib öelda, et Eesti ettevõtete turuosa välisturgudel jätkas suurenemist. Ekspordi kasvu vedas müügi suurendamine euroalavälistesse riikidesse – Rootsi, Lätti ja Leetu. Kui Läti ja Leedu puhul võib seda seostada nende majanduste kiire arenguga, siis Rootsi puhul on suur mõju tugeval elektroonikasektoril. Impordi kasv oli teises kvartalis ekspordi omast kiirem kapitalikaupade suurenenud sisseveo ning teenuste impordi tõttu," märkis ta. 

Suure osa majanduskasvust andis töötlev tööstus, mille kasv tugines peamiselt elektroonikasektorile. Kasvu toetasid veel puidu-, ehitusmaterjali-, mööbli ja metalltoodete tootmine. Vähem kui pooltes tööstusharudes jätkus ärikonjunktuuri nõrkusest tingitud langus. Teenindussektoris panustasid kasvu valdavalt siseturule suunatud tegevusalad, nagu kaubandus, kinnisvaraalane tegevus ning info ja side.  Langus jätkus eksportivas teeninduses, eriti veonduses ja laonduses. Lisandväärtus vähenes veel ehituses ning kutse-ja tehnikaalases tegevuses, olles mõjutatud aeglustunud toodangu kasvust ja kasumlikkuse vähenemisest.

"Rahandusministeerium ootab hiljuti esitletud suvises majandusprognoosis selleks aastaks 1,5-protsendilist majanduskasvu, mis eeldab aasta teises pooles kasvu mõningat kiirenemist," kommenteeris Aben. "Väliskeskkonna puhul annab selleks alust kindlustunde paranemine Euroopas viimastel kuudel ning ka kohalik tarbimisjulgus peaks kiire palgakasvu tingimustes säilima."

Statistikaameti täpsustatud andmetel kasvas Eesti majandus teises kvartalis 1 protsent, samas lisandväärtuse reaalkasvuks kujunes 1,8 protsenti ning jooksevhindades suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 5,9 protsenti. Teise kvartali tagasihoidlikumat reaalkasvu mõjutas ka statistikaameti eelmiste perioodide majanduskasvu ümberhindamine, mille tulemusel tõusis oluliselt eelmise aasta esimese poolaasta võrdlusbaas.