IMF tunnistas Kreekas tehtud vigu

Ajalehes Wall Street Journal avalikuks tulnud dokumendis tunnistab IMF, et alahindas oluliselt Kreekale ette kirjutatud kärbete negatiivset mõju majandusele, mis on nüüd juba kuuendat aastat järjest languses.

IMF tunnistab ka, et väänas fondi enda reegleid, et Kreeka võlatase paistaks riigile jõukohasena. Tagantjärele tunnistatakse, et neljast kriteeriumist abi saamiseks olid Kreekal kolm täitmata, kirjutab Wall Street Journal.

Samas rõhutas fond, et abipakett Kreekale võitis aega, et piirata negatiivset mõju ülejäänud euroala riikidele. Ning et erilisi alternatiive tol ajahetkel ei olnud.

"Kui me oleksime uuesti samas olukorras ... siis teeksime seda uuesti," ütles IMFi pealäbirääkija abikõnelustel, viidates 2010. aastal sõlmitud kokkuleppele, mis ei näinud Kreeka puhul ette võlgade mahakandmist.

Tagantjärele tunnistab IMF, et see oli viga. Euroopa maksumaksjatelke olnuks odavam, kui osa Kreeka võlga oleks kohe korstnasse kirjutatud. Seda aga ei tehtud, sest poliitiliselt ei olnud mahakandmine võimalik riikide vastuseisu tõttu, mille pangad olid Kreekale liiga palju laenu andnud, nendib IMF. Nüüd on suurem osa Kreeka võlast IMFi ja Euroopa maksumaksjate käes.

Viimasel kolmel aastal on IMFi juhtfiguurid korduvalt kinnitanud, et Kreeka tuleb oma võlaga toime. Dokument avalikustab, kui suured olid tegelikud kahtlused ning et fondi jurist hoiatas 2010. aasta keskel, et Kreekat abistades rikub IMF fondi reegleid. Fond muutis reegleid, et erakorraliselt saaks riigile rohkem abi anda, kuid Kreeka ei täitnud ka selle abi kõiki tingimusi.

Läinud nädalal tunnistas IMFi juht Christine Lagarde, et kui fond poleks oma reegleid väänanud, poleks IMF Kreekat ilmselt toetada saanud.

Lagarde kinnitas, et Kreeka õppetund on ajendanud IMFi ümber vaatama reegleid, kuidas hinnatakse riigi võimet võlaga toime tulla. Samuti paneb fond edaspidi suuremat rõhku tehnilisele abile n.ö võimekuste loomiseks tõhusamaks järelevalveks pankade üle ning maksude kätte saamiseks. Mõlemad valdkonnad olid probleemiks ka Kreeka puhul.

Fond nendib, et suurim kasusaaja Kreeka esimesest abipaketist polnud niivõrd Kreeka, kui ülejäänud euroala. See andis euroalale aega tulemüüri loomiseks, et kaitsta oma teisi nõrku riike ning samuti maailmamajandust.

IMF osales Kreeka 2010. aasta abipaketis koos Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kekspangaga. Abipaketi suurus oli 110 mld eurot, mis on üks läbi aegade suurimad abipakette. Kreeka abistamiseks on IMF välja pannud 47 mld dollarit, mis Kreeka majanduse suurust arvestades on IMFi jaoks rekord.

IMF möönab, et troika sees valitsesid märkmisväärsed erimeelsused, eriti mis puudutas majanduse kasvuväljavaateid. Fond möönab, et makroprognoose revideeriti suure hilinemisega hoolimata reaalsetest arengutest.

Aeglasemad kärped oleksid Kreeka majanduse seisukohast olnud parem lahendus - kuid taas - see ei olnud poliitiliselt võimalik. See oleks eeldanud lisaraha, mida polnud nõus välja panema ei IMF ega euroala riigid.

IMF kritiseerib ka Kreeka valitsust nii reformidega viivitamise kui selle eest, et kohanemise koorem on ühiskonnas ebavõrdselt jaotatud.