Üldiselt on sissetulekute kasv olnud hindade kasvust kiirem, märkis rahandusminister Jürgen Ligi tänasel valitsuse pressikonverentsil.
"Enamik kommentaatoreid kipub rõhutama, et Eesti hinnakasv on ikka ja jälle eurotsooni kõrgeim," ütles Ligi. "Ent võib vaadata ka sedapidi, et hinnakasv on tublisti aeglustunud."
" See on ammu teada, et meie hinnad kipuvad kiiremini tõusma kui eurotsoonis keskmiselt, sest nad on endiselt madalad," rääkis Ligi. "Suurusjärk on 80 protsenti Euroopa keskmisest hinnatasemest, samas majanduskasv on suurem. Majandusel läheb suhteliselt hästi, optimism on kõrge, sealt tekib nõudlus, nii et hinnatõusu ruum on kogu aeg olemas. Meie majandus kasvab ka paar protsenti lisaks, mitte ainult hinnatõusu arvelt. Euroopa tegelikkus selline ei ole."
Ligi lisas, et hindade kallal vägivallatseda ei saa ja mingit imerohtu hindade alandamiseks pole.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Rahandusministri sõnul ei maksa kahekümneprotsendisest palgatõusust riigisektoris unistada. "Mingeid ettevaatamatuid samme me ei tee, " tähendas ta. "Tasapisi tekib ruumi palgatõusudeks, aga need ei ole kahekohalised numbrid."
Seotud lood
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul räägivad palkade tõstmisest kuluministrid, kes loodavad valimistel hääli saada.
Eurostati täna avaldatud andmeil püsis inflatsioon euroalal aasta baasil mai ja juuniga võrreldes samal 2,4% tasemel, aeglustudes eelnenud kuuga võrreldes 0,5% - Eesti püsib aasta baasil Euroopa kiireima inflatsiooniga riikide esikolmikus.
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.