Taliga: kriisi raskus veeretati töötajate õlgadele

Inimesi rängalt räsinud masu peaks ju majandusnäitajaid uskudes möödas olema, kuid tõsiasi, et tootlikkuse kasv jääb palgale alla, ei jäta kahtlust, et riik ja ettevõtted pole majanduskriisist suurt midagi õppinud, rääkis Taliga Delfile.

"Meie ülipaindlik tööturg võimaldas veeretada suure osa kriisi raskusest töötajate õlgadele, kes töökoha säilitamise nimel nõustusid valusate palgakärbetega, mis arenenud riikides ei tule kõne allagi ning kuna ettevõtetel puudus sund tootmist ümber korraldada, ei muutunud ka majanduse struktuur," selgitas Taliga.

Palgakärbete tõttu jätkas üsna kiiresti taastunud eksport toimimist põhimõtteliselt sama mudeliga, mis iseloomustas meie majandust ka enne kriisi – luues üsna vähe lisandväärtust ja teiseks sõltuvad meie ekspordimahud mitte niivõrd Eesti tublidusest, vaid sellest, kuidas läheb meie peamistel ekspordipartneritel, tõi Taliga välja kaks olulist aspekti Eesti majanduse puhul.

Taliga toonitas, et kindlasti ei maksa loota, et ametiühingud lasevad palgaläbirääkimistel end heidutada jutuga, et palku tõsta ei saa, kuna tootlikkus kasvab vähe, sest töötajate soov saada oma töö eest inimväärset palka aitab Eesti majandusel areneda ja püsida konkurentsis.