Milles seisneb Barroso kriisiplaan?

Esmalt vajab kiiret ja lõplikku lahendust Kreeka võlaprobleem. Barroso ettepanek on maksta Kreekale kuues laenuosa välja, leida teise abipaketiga Kreeka jaoks töötav lahendus, mis nõuaks pankadelt osade Kreekale antud laenude mahakandmist ning riigilt endalt reforme, mille läbiviimiseks jätkaks Kreekas tööd komisjoni nõustajate grupp.

Teiseks tuleb kiiresti toimima saada euroala kriisihaldusmehhanismid.See tähendab nii ajutise kriisifondi EFSF uute volituste kiiret jõustamist ning fondi vahendite maksimaalset ärakasutamist, kui ka ettepanekut valmistuda püsiva kriisihaldusmehhanismi ESM käivitamiseks aasta enne 2013. aasta keskpaika.

Kolmandaks tuleb kiiresti rekapitaliseerida Euroopa pangad.Ettepanek on koordineeritult kõik süsteemselt olulised pangad ELis rekapitaliseerida, hinnates esmalt ära võimaliku kahju pankade bilansis olevatest riigivõlakirjadest. Ajutiselt tuleks pankadel oma Tier 1 kapitali (omakapital pluss jaotamata kasum) oluliselt suurendada, püüdes kõigepealt raha hankida turult või oma riigi valitsuselt. Kolmas võimalus on laen EFSFilt. Barroso kordas ettepanekut kehtestada finantstehingute maks, et ka finantssektor annaks õiglase panuse majanduse toibumisse.

Neljandaks teemaks on majanduskasvu turgutamine.Et valitsuste eelarves enam uueks stiimuliks ruumi pole, tuleks investeeringuid suunata eelkõige valdkondadesse, kus mõju majanduskasvule on kõige suurem ning jätkata paralleelselt struktuurireformidega. Täies mahus on rakendamata ühisturu võimalused, mistõttu komisjoni ettepanek on näiteks teenuste direktiiv täies mahus rakendada, lõpetada ühise energiaturu loomine ning kiirendada järge ootavate oluliste seaduste valmimist ja elluviimist. Viimaste seas on näiteks väga pikalt tegemisel olnud Euroopa ühine patent. Euroopa tasemel suurte infrastruktuuriprojektide rahastamiseks lubab komisjon lähiajal välja tulla vastavate võlakirjade emiteerimise plaaniga ning paneb ette ka Euroopa Investeerimispanga ressursside võimendamise.

Viies valdkond puudutab euroala juhtimist.Komisjon tahab praegu kokku lepitud stabiilsus- ja kasvupakti täiendustest (kuuest eelnõust koosnev juhtimise reform "kuuspakk", eelarve semester) veel kaugemale minna, rõhutades, kui oluline on kindlustada, et kõik liikmesriigid ühiselu norme järgivad. Euroopa tasandi instantsid – nii komisjon kui liikmesriikidest koosnev nõukogu – peavad saama rohkem voli euroala stabiilsust ohustavate riikide majanduspoliitikas kaasa rääkida.

Barroso nimetab ära ka vajaduse muuta ELi aluslepinguid, kuid seda pikemas perspektiivis.

Kompleksne kriisilahendus peab hõlmama kõiki nimetatud viit elementi, nenditakse dokumendis, millest saab arutelude alus Euroopa Liidu valitsusjuhtide erakorralisel kohtumisel 23. oktoobril. "Kriis ähvardab üle kasvada süsteemseks kriisiks," nendib dokument.