• OMX Baltic−0,31%314,71
  • OMX Riga−0,3%899,47
  • OMX Tallinn−0,32%2 077,55
  • OMX Vilnius−0,19%1 379,03
  • S&P 5000,64%6 742,1
  • DOW 300,57%47 215,63
  • Nasdaq 0,72%22 534,9
  • FTSE 1001,13%10 434,11
  • Nikkei 225−0,09%53 700,39
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%95,05
  • OMX Baltic−0,31%314,71
  • OMX Riga−0,3%899,47
  • OMX Tallinn−0,32%2 077,55
  • OMX Vilnius−0,19%1 379,03
  • S&P 5000,64%6 742,1
  • DOW 300,57%47 215,63
  • Nasdaq 0,72%22 534,9
  • FTSE 1001,13%10 434,11
  • Nikkei 225−0,09%53 700,39
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%95,05
  • 03.07.11, 17:10
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Uus rahasüst Kreekale võidab vaid aega

Uus väljamakse Kreeka abilaenust aitab vältida Kreeka pankrotti täna-homme, kuid riigi maksejõuetuse probleemi ei lahenda.
Äripäevaga kõnelnud Brüsseli Bruegeli mõttekoja analüütiku Zsolt Darvase sõnul ei aita ka uus abipakett, mida rahandusministrid nädala pärast arutama hakkavad, Kreekat 2014. aastal laenuturule tagasi.
„Mis me siis teeme, anname Kreekale kolmanda abilaenu? Ja siis neljanda? Või tuleb siiski võlad restruktureerida?“ pani Darvas lauale kaks valikut, mille vahel Euroopal tuleb otsustada. Mõlemad on riskantsed.
Kui jätkata praegust teed, mis püüab hakkama saada Kreeka võlgu restruktureerimata, kasvavad Darvasi sõnul eelkõige sotsiaalsed ja poliitilised riskid. Kas keelduvad kreeklased ühel hetkel säästumeetmeid täitmast või peatab mõni euroala riik oma valijate survel väljamaksed, mis abikava kraavi viiks. Suured riskid jäävad üles ja määramatus kestma.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Samuti koonduksid Kreeka võlad järkjärgult euroala maksumaksjate kätte, mis tekitaks Euroopas vajaduse uute institutsioonide järele ajal, mil lepingute muutmine pole võimalik. Teisalt võib see anda ränga poliitilise tagasilöögi, kui Kreeka lõpuks ikkagi pankrotti läheb ja kogu arve jääb Euroopa maksumaksja tasuda.
 
„Siis oleks juba ohus euro püsimine,“ ütles Darvas.
Plaan A eeldaks ka Kreeka abilaenu intressimäära järsku langetamist – praeguse ca 7%ga ei saaks Kreeka hakkama.Alternatiiv on Kreeka võlad restruktureerida, mida peab vältimatuks ka Prantsusmaa IFRI instituudi teadur Philippe Moreau Desfarges. Kreeka võlad on sedavõrd suured.
Darvas möönab, et seegi tee on riskantne, kuna raske on ette näha, kas ja kuivõrd võiksid turud selle järel ka Hispaaniale, Itaaliale või Belgiale raha laenamisest keelduda. Ka on siis vaja lahendust Kreeka pankade vee peal hoidmiseks, sest nemad saaksid suurima löögi, ning suuremat selgust ülejäänud Euroopa pankade finantsseisu kohta.
Viimast peaks tooma lähinädalad, mil avaldatakse Euroopa pankade uute stressitestide tulemused. Need on usaldusväärsemad kui läinud aastal, kinnitasid Pariisis Prantsusmaa finantsjärelevalve AMF kõrged ametnikud Testid on koostanud Euroopa uus pangandusjärelevalve asutus, millel on suurem sõltumatus. Eelmised testid läbisid edukalt ka hiljem päästmist vajanud Iiri pangad.
Darvas peab paremaks lahenduseks võlgade restruktureerimist, kuid möönab, et kõiki riske pole võimalik hinnata. Niisama laastavat mõju kui USA investeerimispanga Lehman Brothers kollapsist Darvas aga ei usu – selleks on erinevused Kreeka tänase olukorraga liiga suured.
Küsimus on õiges ajastamises. Kui viivitada, püsib ebakindlus ja abipaketi järsu kokkuvarisemise risk, samas on kõigil aega valmistuda löögi vastuvõtmisek. Kiire restruktureerimise vastu räägib teadmatus võimalikest tagajärgedest ja Kreeka pankade habras seis.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Erasektori kaasamisest – nagu pakkus läinud nädalal välja Prantsusmaa ja mida Saksamaa pangad samuti toetasid, Darvasi sõnul ei piisa. Selline plaan ei vähenda Kreeka võlakoormat, võites vaid aega ja lepitades ehk avalikku arvamust. Reedel pakkusid pangad täiendavalt välja võimaluse, et müüvad osa oma Kreeka võlakirjadest kahjumiga maha - näiteks euroala ajutisele kriisifondile EFSF. Sellega väheneks veidi juba ka Kreeka võlakoorem. Vastu soovivad pangad, et EL ja IMF jätkaksid Kreeka abistamist.
Kommenteerides Euroopa pankade valmisolekut Kreeka abistamises osaleda, ütles Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble, et mudelist olulisemgi on fakt, et kogu koorem ei jää maksumaksja kanda. Lahenduse otsimine, mis turgude usalduse taastaks, aga alles jätkub.
Ajakirjaniku Prantsusmaa reisi organiseeris Prantsusmaa saatkond Eestis ja kulud kattis Prantsuse välisministeerium

Seotud lood

Uudised
  • 12.07.11, 09:31
Eurogrupp andis Kreekale ajapikendust
Eurotsooni rahandusministrid otsustasid anda Kreekale võlakriisist väljatulekuks rohkem aega, pikendades abilaenu tagasimakse tähtaegu ja alandades intresse.
Uudised
  • 29.06.11, 10:13
"Kreekat ei saa välja heita"
Prantsusmaa rahvusvaheliste suhete instituudi IFRI teadur Philippe Moreau Desfarges leiab, et Kreeka rahaliidust väljaheitmine on mõeldamatu.
  • ST
Sisuturundus
  • 11.03.26, 11:00
Finantseerimisest saab kaupmehe salarelv: ostja mõtleb järelmaksule juba enne poodi minekut
Tarbijad ei kasuta järelmaksu enam ainult emotsiooniostude tegemiseks. Üha sagedamini mõeldakse finantseerimisele juba ostu planeerimise etapis ning makselahendusest on saanud oluline osa ostukogemusest.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
Eesti välisminister Margus Tsahkna ja Iisraeli välisminister Gideon Saar.
Geopoliitika
  • 17.03.26, 13:46
Tsahkna: Eesti abi USA-le sõltub ameeriklaste abist Ukrainale
Oluliselt täiendatud
Investor Lev Dolgatsjov kardab, et antud pakkumine märgitakse üle, mis teeb talle soovitud koguse kätte saamise keerulisemaks. “Ilmselt hakatakse jälle nüüd endale, abikaasale, tütrele ja kassile neid märkima.“
Börsiuudised
  • 17.03.26, 15:50
Investorid ennustavad Coop Panga võlakirjadele suurt populaarsust
Lev Dolgatsjov: “Ilmselt hakatakse jälle nüüd endale, abikaasale, tütrele ja kassile neid märkima.“
Täna, 17. märtsil toimunud TKM Grupi aktsionäride korralisel üldkoosolekul otsustati dividendideks maksta 0,6 eurot aktsia kohta ehk kokku 24,44 miljonit eurot. Nõukogu esimehe Jüri Käo sõnul on tänastes majandusoludes keeruline leida võimalusi kasvuks.
Börsiuudised
  • 17.03.26, 14:14
TKM Grupi aktsionärid nõustusid kesise dividendiga
Jüri Käo: “Midagi rõõmustavat täna majandusest rääkida ei ole”
Eesti välisminister Margus Tsahkna ja Iisraeli välisminister Gideon Saar.
Geopoliitika
  • 17.03.26, 13:46
Tsahkna: Eesti abi USA-le sõltub ameeriklaste abist Ukrainale
Oluliselt täiendatud
SensusQ tegevjuht Villiko Nurmoja valis saneerimise, et saada ajutist kaitset olukorras, kus see ootamatult ühe investeeringu äralangemise tõttu tekkis.
Uudised
  • 17.03.26, 11:33
Miljoneid kaasanud kaitsefirma pääses saneerimisest. “Saime kaitset halvas olukorras”
Sügisel tehtud haarang viis viie inimese vahistamiseni. Operatsiooni käigus vahistati veel kaks inimest, võeti maha viis serverit ja arestiti 1200 SIM-boksi seadet koos 40 000 SIM-kaardiga.
Uudised
  • 17.03.26, 16:00
Eestist saadeti välja suure telefonipettusega seotud lätlased
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

76.9%
12.3%
10.8%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele