Riikide eelarvepoliitika peaks olema jätkusuutlik

"Toimiv rahapoliitika Euroopa rahaliidus saab põhineda ainult jätkusuutlikul eelarvepoliitikal nendes riikides. Eelarve konsolideerimine kasutades nii eelarve tulu kui kulu poolel olevaid võimalusi ei ole olnud täna finantsraskustesse sattunud riikidest enamuses piisav," sõnas endine rahandusminister.

"Ja, mis mind teeb kõige murelikumaks, paljudes nendes riikides ei ole mentaliteeti - ise vastutad - jätkuvalt olemas. Seega välise sekkumise kõrval läbi rahaliidu kesksete instrumentide on just palju ära teha liikmesriikide riigirahanduse positsiooni tugevdamisel," kommenteeris Veskimägi.

"Seega peamine alternatiiv peitub konkreetsete riikide eelarvepoliitikas. Isegi raha laenates hätta sattunutele, et see ei oleks tagastamatu abi, vaid laen, peavad need riigid oma pikaajalisi eelarvepoliitika sihte korrigeerima. Tasakaalu leidmine finantsraskustesse sattunud riikide enda panuse ja nende riikide panuse vahel, kes panustavad selleks, et naabrite mure ei muutuks nende mureks, on võtmeküsimus," ütles Veskimägi.

Ta tõi näiteks, et kui on arutatud tihedama majanduskoostöö raames lisaks maksubaasile asuda tegelema ka maksumäärade harmoniseerimisega liikmesriikides, siis võiks olla reegel – need, kes suudavad asutamislepingu piirides eelarve konsolideerimisega saada hakkama, ei pea maksumäärade harmoniseerimisega kaasa minema.

"Teistele on see kohustuslik, „free rider’ite“ probleem tuleb eos kõrvaldada. Eriti kui see põhineb madalama heaoluga riikide najal edasi elamises. Ühiskonnad peavad mõistma, et nende poolt valitud poliitikute vead peavad kinni maksma ikka nemad ja nende lapsed, mitte teiste riikide maksumaksjad," lausus Veskimägi.

Eile selgus, et Eesti panus 2013. aastal loodavasse euroala alatisse kriisihaldusmehhanismi on 1,3 miljardit eurot (9% SKPst), millest reaalselt makstakse sisse 144 miljonit eurot.