Euroalas üle jõu elanud riigid peaksid kas eelarvet kärpima või eurost loobuma, kommenteeris tööandjate keskliidu juht Enn Veskimägi kriisifondi loomist.
"Minu isiklik seisukoht on see, et ega euroala kriisifond ei päästa olukorda. Näiteks Kreeka – see abipakett, mis neile anti, on ju ära kulutatud ja ega midagi oluliselt muutunud ei ole," märkis ta.
"Kui need riigid ise ei suuda kärpida nii, nagu meie siin kärpisime, siis ma ei näe ka seda šanssi, et nad ka selle kunagi tagasi maksavad. Kas niisugune päästmine on ikka mõistlik, kui riigid ise ei suuda käest lastut tagasi pöörata," küsis Veskimägi.
Tööandjate keskliidu juhi hinnangul on alternatiiv abipaketile kulude kärpimine. "Mina ei näe, et teist valikut oleks – las nad streigivad või kui elanikkond ikkagi ise aru ei saa, et nad on elanud võlgu ja nad ei suuda võlgu tagasi maksta, siis tuleb euroalast lahkuda."
Artikkel jätkub pärast reklaami
"See poputamine ja pakettide kokku panemine ja toetamine on siiski mõeldud, et see kunagi tagasi makstakse – mina sellesse ei usu ausalt öeldes. Niimoodi üle võimete elades nad ei suuda seda tagasi maksta," rääkis ta.
"Võib-olla olen ma liiga radikaalne, aga need riigid peaksid kas eelarveid kärpima või euroalast lahkuma – või midagi sinna vahele vähemalt," lisas Veskimägi.
Eile selgus, et Eesti panus 2013. aastal loodavasse euroala alatisse kriisihaldusmehhanismi on 1,3 miljardit eurot (9% SKPst), millest reaalselt makstakse sisse 144 miljonit eurot.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Euroala kriisifond oleks tulnud luua aastal 1999, kui ühisraha kasutusele võeti, kuid parem hilja kui mitte kunagi, ütles Eesti Panga endine nõukogu esimees Mart Sõrg.
Eesti panus 2013. aastal loodavasse euroala alatisse kriisihaldusmehhanismi on 1,3 miljardit eurot (9% SKPst), millest reaalselt makstakse sisse 144 miljonit eurot.
Inimestel tuleb mõista, et poliitikute vead peavad kinni maksma nad ise ja nende lapsed, rääkis Eleringi juht Taavi Veskimägi euroala kriisifondist.
„Vähem IT-d, palun“ vastab küsimusele, kuidas ehitada ettevõtte IT üles nii, et see oleks toimimisloogikalt lihtne, kuid samas efektiivne ja turvaline. Esimeses episoodis jagab oma lugu ettevõtja, kes oli valmis eduka äritegevuse lausa lõpetama, sest puudulik IT tegi elu liiga keeruliseks nii talle endale, töötajatele kui ka klientidele.