• OMX Baltic1,7%316,83
  • OMX Riga−0,06%903,91
  • OMX Tallinn0,1%2 088,3
  • OMX Vilnius2,1%1 382,68
  • S&P 500−0,61%6 632,19
  • DOW 30−0,26%46 558,47
  • Nasdaq −0,93%22 105,36
  • FTSE 100−0,43%10 261,15
  • Nikkei 225−1,16%53 819,61
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%91,65
  • OMX Baltic1,7%316,83
  • OMX Riga−0,06%903,91
  • OMX Tallinn0,1%2 088,3
  • OMX Vilnius2,1%1 382,68
  • S&P 500−0,61%6 632,19
  • DOW 30−0,26%46 558,47
  • Nasdaq −0,93%22 105,36
  • FTSE 100−0,43%10 261,15
  • Nikkei 225−1,16%53 819,61
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%91,65
  • 15.01.10, 12:14
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tallinki ja riigi vaidluses jäi riigikohtus peale Tallink

Läinud aasta oktoobris langetas riigikohus otsuse, et riigi poolt juba aastaid laevafirmalt Tallink Grupp ja tema tütrelt Hansatee Cargo tuletorni- ja navigatsioonitasude sissenõudmine on vastuolus põhiseadusega, ent riik kaebas esimese astme kohtu otsuse edasi.
Teise ringiga Tallinna halduskohtusse jõudnud Tallinki ja riigi vahelist vaidlust lahendanud kohtunik leidis, et vastavate õigusaktide alusel tuletorni- ja navigatsioonitasude sissenõudmine on vastuolus põhiseadusega ning saatis selle kontrollimiseks riigikohtusse. 
„Antud riigikohtu otsusega tunnistati põhiseadusega vastuolus olevaks mõned sätted nii kaubanduslikust meresõidukoodeksist kui ka meresõiduohutuse seadusest, lisaks veel vabariigi valitsuse ja teede- ja sideministri määrustest,“ selgitas Tallinki kommunikatsioonijuht Luulea Lääne.
Ta täpsustas, et riigikohus ei tunnistanud põhiseadusevastaseks mitte tasude sissenõudmist, vaid vastavad õigusaktid, mille alusel nõuded esitati. „Peale põhiseaduse järelevalve menetluse lõppemist kasutas riik oma õigust apelleerida esimese astme kohtu otsus ning nüüd jätkub menetlus teise astme kohtus,“ lisas ta.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Lääne ütles veel, et esimese riigikohtu otsusega jäeti rahuldamata riigi hagi, milles riik palus tuvastada Tallinki ja Hansatee Cargo vastu eraõigussuhte ja tsiviilõigusliku lepingu olemasolu ning ka sel korral jättis kohus nimetatud hagi läbi vaatamata.
 Kronoloogia 
-2003 ja 2004
Tallink Grupp ja Hansatee Cargo ei maksa tuletorni- ja jäärmurdetasu põhjendusega, et riik ei osutanud jäämurdeteenust ning kuna Veeteede Amet (VTA) käsitles nimetatud teenuseid tsiviilõiguslikest suhetest tulenevatena, siis ei peetud vajalikuks nimetatud tasusid maksta. Kuna sel asjaolul tekkis vaidlus VTA-ga, siis peeti vajalikuks pöörduda õiguskantsleri poole järelepärimisega. Järelpärimise sisu oli, et kas tegemist on tsiviilõiguslikust suhtest tulenevate tasudega või riigi poolt kehtestatud koormistega, kuna avalik-õiguslikud tasud peavad olema kehtestatud riigikogu poolt vastuvõetud seadustega, mida ei eksisteerinud. Samuti puudus nende tasude määramise ja sissenõudmise protseduur.
Sel ajal olid tuletorni- ja jäämurdetasud kehtestatud teede- ja sideministri toonase määrusega. 
-2003 september
Õiguskantsler leiab, et tuletorni- ja jäämurdetasud on avalik-õiguslik koormis ning nende kehtestamine kaubandusliku meresõidu koodeksi alusel teede- ja sideministri määrusega oli põhiseadusevastane.
-2004

Artikkel jätkub pärast reklaami

Riigikogu kehtestab õiguskantsleri ettepanekul navigatsioonitasud ja nende määrad meresõiduohutuse seadusega.
-2005 mai
Majandus- ja kommunikatsiooniminister võtab vastu käskkirja, millega tunnistab lootusetuks VTA  ebatõenäoliselt laekuvad varasemad nõuded Tallink Grupi ja Hansatee Cargo osas.
-2006 juuli
Eesti Vabariik (majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) esitab hagi Tallink Grupi ning Hansatee Cargo vastu tsiviilõigusliku suhte tuvastamiseks ning 33,6 miljoni krooni väljamõistmiseks.
-20.06.2008
Riigikohus jättis esimese astme kohtu otsuse jõusse (kohus riigi hagi ei rahuldanud) ja riigi kassatsiooni ei rahulda.
-16.11.2008

Artikkel jätkub pärast reklaami

Riigikogu võtab vastu meresõiduohutuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse, mille alusel tekib riigil võimalus Tallinkilt tagantjärele sisse nõuda 2003. aastast saamata tasu. VTA esitas 2009. a. alguses Tallinkile muudetud seaduste alusel makseteatised tasude maksmiseks. Tallink vaidlustas nimetatud makseteatised halduskohtus.
 -5.05.2009
Tallinna halduskohus teeb otsuse, mille kohaselt tühistati VTA makseteatised tasude sissenõudmiseks Tallinkilt ja algatab põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse mõnede seaduste ja õigusaktide sätete põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks..
-20.10.2009
Riigikohus teeb otsuse, millega tunnistati põhiseadusega vastuolus olevaks mõned sätted nii kaubandusliku meresõidukoodeksist kui ka meresõiduohutuse seadusest, lisaks veel vabariigi valitsuse ja teede- ja sideministri määrustest.
Riik kaebab halduskohtu otsuse edasi teise astme kohtusse.

Seotud lood

Uudised
  • 15.01.10, 13:52
Riik: saame Tallinkilt siiski osaliselt tasud sisse nõuda
Riigikohus tunnistas Tallinki ja Hansatee Cargo maksmata tuletorni- ja navigatsioonitasude sissenõudmiseks esitatud makseteatiste aluseks olnud meresõiduohutuse seaduse rakendussätte osaliselt põhiseadusevastaseks, mis annab riigile võimaluse teise astme kohtus maksmist nõuda.
Uudised
  • 02.12.08, 07:20
Seadus Tallinkilt raha saamiseks
Pärast aastaid kestnud vaidlusi ja riigikohtus kaotamist on riik viimase võimalusena muutnud seadust, mille kohaselt hakkab Tallinkilt ja Hansatee Cargolt tagasiulatuvalt sisse nõudma maksmata tuletorni- ja navigatsioonitasusid.
Uudised
  • 05.09.09, 13:28
Tallinki ja riigi vaidlus taas riigikohtus
Laevanduskontserni Tallinki ja riigi vaheline vaidlus maksmata tuletorni- ja navigatsioonitasude osas on taaskord jõudnud riigikohtusse.
Uudised
  • 05.09.09, 15:47
Lasse Lehis: põhiseadusvastast tasu riik Tallinkilt nõuda ei saa
Kui riigikohus tunnistab tasud põhiseadusvastaseks, siis neid riik enam Tallinkilt sisse nõuda ei saa, ütles maksumaksjate liidu juht Lasse Lehis Tallinki ja riigi vahelist tuletorni- navigatsioonitasude vaidlust kommenteerides.
  • ST
Sisuturundus
  • 30.01.26, 11:54
Suur võrdlus: kuidas erinevad mikrokraadiprogramm, täiendusõpe ja avatud õpe?
Tallinna Ülikooli mikrokraadiprogrammidest, täiendusõppest ning avatud õppest räägib lähemalt Tallinna Ülikooli koolitus- ja konverentsikeskuse avatud õppe peaspetsialist Marge Kõrvits.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

78.5%
12.3%
9.2%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele