Seadus Tallinkilt raha saamiseks

Kümneid miljoneid kroone Tallinkilt takkajärele sisse nõudev seadus võeti vastu novembris, selle algataja oli Juhan Partsi juhitav majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Ministeeriumi õigusosakonna juhataja Eva Vanamb põhjendas, et sellega likvideeriti põhiseadusevastane olukord, kus tasumata tasude puhul puudus riigil võimalus neid sisse nõuda. "Tegemist ei ole riigivõimu omavoliga," lisas Vanamb.

Vanambi sõnul oli Eesti senine seaduselünk väga ärevaks muutnud Soome, kuivõrd Soome reederid on kõik kogu aeg veeteede ametile korralikult tasu maksnud.

"Kui mõned arvavad, et see seadus ei kehti, ja poevad nende pügalate taha, et sanktsioone pole olnud, ei saa olla tegemist pädeva suhtumisega," märkis riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas. "Me kahtlemata ei eira riigikohtu otsust, vaid õigusselguse huvides ongi juristid lahenduse välja pakkunud, mis on ka seadusena vastu võetud," lisas ta.

Ka Klaas rõhutas, et tasudest ei ole keegi vabastatud ja need on olnud ühemõtteliselt seaduses fikseeritud. "Tallink on ju teenust kasutanud ja igaüks, kes teenust kasutab, saab aru, et ta peab ka selle eest tasuma," rääkis Klaas.

"Antud juhul ei kehtestata tasumata tasude suhtes täitemenetluse korras sissenõudmist tagasiulatuvalt," vastas Vanamb küsimusele, kuidas saab riik kehtestada tagasiulatuvalt sissenõudmise täitemenetluse seadustiku alusel, kui see seadus hakkas kehtima alles 2006. aasta 1. jaanuaril.

Vanamb selgitas, et tasumata tasude kohta esitatakse ettevõtjatele uuesti teatised, milles toodud tasumata summad on arvutatud teatiste algse esitamise ajal kehtinud õigusaktide järgi.

"Kui ka nüüd ettevõtja keeldub teatises toodud tasude tasumisest, on võimalik neid sisse nõuda täitemenetluse korras," rääkis Vanamb.

Loe lisa tänasest Äripäevast.