Swedbanki emissiooni tingisid ka uued stressitestid

Testide, mis hindavad panga suutlikkust laenukahjumitega toime tulla.

Alles selle aasta aprillis kinnitas Carl Eric Stålberg, et Swedbank on piisavalt kapitaliseeritud ja uut kapitali ei vaja. Nüüd nendib Stålberg, et sel nädalal avalikustatud otsuse taga oli ka turgudel kasvav mure panga laenukahjumite pärast.

„Vahepeal juhtus see, et keskpangad, finantsinspektsioon ja ka meie tegime uued stressitestid. Need näitasid, et me tuleme toime ka kõige mustema stsenaariumiga, kuid et me sellisel juhul oleksime kõige nõrgemalt kapitaliseeritud pank. Me tahame aga enamat, kui lihtsalt toime tulla. Tahame, et sellel küsimusel oleks joon all ning et me perspektiivis saaksime ka ise olla n-ö pealetungi positsioonil ja paindlikud,“ ütles Stålberg Rootsi päevalehele Svenska Dagbladet.

Nii Rootsi riigi kui IMFi väljaütlemised, kus riik lubas vajadusel panga aktsionäriks minna ja IMF soovitas Rootsi pankadel oma kapitalibaasi tugevdada, mõjutasid üldsuse arvamust ja selle kaudu panka, ütles Stålberg. Nii küpses juulis otsus uus emissioon korraldada.

Küsimusele, miks peaks praegu uskuma, et sel nädalal avalikustatud emissiooni rahast pangale piisab, vastas Stålberg, et selle summaga elab Swedbank üle uute stressitestide ka kõige hullemad stsenaariumid samas kui SKP langus hakkab juba stabiliseeruma.

Stålberg ise on praegu Rootsis kõva kriitika all, kuna just teda peetakse Swedbanki agressiivse Ida-Euroopasse laienemise peastrateegiks. Ajalehele Dagens Industri kinnitas Stålberg, et usub, et tal on jätkuvalt omanike usaldus.

Vähemalt on talle seda kinnitanud panga suurima aktsionäri, kindlustuskontserni Folksam juht Anders Sundström. „Tema arvates teen ma pangas nõukogu esimehena head tööd. Tegemist on suure omanikuga ja teistega ei ole ma rääkinud,“ ütles ta.

Selle nädala esmaspäeval teatas Swedbank, et korraldab suunatud aktsiaemissiooni mahus 15 miljardit Rootsi krooni. Läinud aasta lõpus korraldatud emissiooniga küsis pank omanikelt 12,4 miljardit Rootsi krooni.