Ministeerium: eravaidlusi lahendatakse kõikjal poolte enda arvelt

"Riigilõivude suurendamise eesmärgiks on viia lõivud osaliselt vastavusse kohtumenetluse tegelike kuludega. Euroopas on levinud traditsioon, et riigilõivud peavad katma eraõiguslike vaidluste kohtuliku lahendamise kulud.

Eravaidlusi lahendatakse kõikjal poolte enda arvelt, mis on ka loogiline – kohtumenetlus on kallis ja tädi Maali ei peaks maksma kinni kahe suurärimehe omavahelist kohtuvaidlust," kommenteeris pressiesindaja küsimust, miks sellist seadust, mis võlgade sissenõudmist raskendab, vaja oli.

"Eestis katavad riigilõivud täna aga alla poole tegelikest kohtukuludest, ülejäänu maksab kinni maksumaksja," lisas ta.

"Ka peale suurendamist ei kataks lõivud asja menetlemise kulusid sajaprotsendiliselt. Kui täna kaetakse lõivudest veidi üle poole tsiviilkohtumenetluse kuludest, siis peale muudatusettepanekute jõustumist oleks 2007. aasta eelarvetasemel see protsent ca 90 tsiviilkohtumenetluses ning ca 14 % halduskohtumenetluses," rääkis pressiesindaja.

"Lõivude suurendamine peaks muuhulgas soodustama ka nii riigile kui pooltele vähemkulukamat kokkuleppele jõudmist. See tähendab, et asi ei pruugi üldse kohtusse jõudagi või siis sõlmitakse kompromiss kohtumenetluse käigus, mille puhul makstakse pool riigilõivust tagasi," sõnas Kõmmust.

Tema sõnul on selge ka see, et lõivud ei tohi riigile olla mingisuguseks täiendavaks tuluallikaks ja kaks aastat tagasi vähendaski justiitsministeerium seetõttu registri- ja kinnistuslõive, mis olid riigi tegelikest kulutustest mingile toimingule tunduvalt suuremad. Nüüd tuleks aga suurendada tsiviilkohtumenetlusega seotud lõive, mis suures osas kehtivad muutumatult juba aastast 2001.

"Muudatusettepanekute kohaselt tõstetakse tsiviilkohtumenetluse ja halduskohtumenetluse riigilõive, seejuures halduskohtumenetluse riigilõivud jäävad tsiviilkohtumenetluse lõivudest üldjuhul oluliselt madalamaks."

"Rõhutame, et ühtlasi on aastast 2006 oluliselt laienenud võimalused taotleda kohtult menetlusabi – lõivuvabastust, õigus- ja tõlkeabi. Samuti on vähekindlustatud isikutel võimalus saada riigi õigusabi kõigis kohtumenetlustes ja ka kohtuvälistes asjades," märkis pressiesindaja.

"Kohtujärjekordadele see otsest mõju ei avalda. Lõivude suurendamine võib soodustada nii riigile kui pooltele vähemkulukamat kokkuleppele jõudmist. See tähendab, et asi ei pruugi üldse kohtusse jõudagi või siis sõlmitakse kompromiss kohtumenetluse käigus, mille puhul makstakse pool riigilõivust tagasi," rääkis Kõmmust.