Orgi otsa aetud tšekid päästsid maksuameti küüsist

Maksuvaidlus puhkes selle üle, kas kinnisvara ostust ja müügist saadud tulu on füüsilisest isikust ettevõtja kui füüsilise isiku või tema kui FIE tulu. "Kohus ütles, et kui detailne maksuarvestus puudub, ei järgne sellest automaatselt maksukohustust, kuna orgi otsa aetud tšekkidest ja pangakonto väljavõtetest saab maksuarvestuse tuletada," rääkis Wahtramäe.

Maksuametil tuleb dokumente uurida ka siis, kui kontrollima minnes selgub, et ettevõttes mingit raamatupidamis- ega maksuarvestust pole peetud. Ent kui maksuamet kahtlustab pettust, langeb tõendamiskohustus maksumaksjale.

Wahtramäe sõnul tuleb teada, et tulumaksu ja käibemaksu jaoks sobivad kuludokumendid on kaks eri asja. Tulumaksu arvestuse nõuded kuludokumentidele on leebemad. "Siin on oluline balanss, millal peate tõestama, et te pole kaamel ja millal peab tõestama maksuamet," selgitas ta.

Hoolas maksuarvestus säästis raha

"Ma ei taha propageerida seda, et maksuarvestust ei pea pidama. Asjal on ka negatiivne külg. On oluline näidata üles piisavat hoolsust," lisas Wahtramäe.

Hoolas maksude arvestus päästis näiteks NG Investeeringud (kohtulahend nr 3-3-1-74-04) täiendavast käibemaksust. "Kui teil pole oma maksuarvestust, on maksuametil palju lihtsam peale suruda oma arvestust. NG Investeeringute asjas jõudis kohus järeldusele, kui on dokumenteeritud ja loogiline põhjendus, ei saa maksuamet oma lähenemist peale suruda," rääkis Wahtramäe.

Konsultant märkis: "Otse loomulikult, NG Investeeringute maksuproportsioon oli soodsam kui maksuameti oma."

NG Investeeringute kohtuvaidlus näitas ka seda, et maksuarvestus ei pea olema seotud raamatupidamisarvestusega. "Siit moraal pidada ikka rohkem arvestust, sest siis on maksuametil raskem teie arvestust ümber lükata," sõnas Wahtramäe.

Solaarium ja sokid pole ettevõtluskulu

Ernst Youngi maksukonsultandi sõnul on kohtuotsuseid vahel üsna lõbus lugeda, sest need edastavad ehedaid detaile elust. Näiteks ilmnes ühest maksuvaidluse otsusest, et Eesti tuntud korvpallitreener Jaak Salumets (kohtulahend nr 3-3-1-21-99) arvestas ettevõtlustuludest maha solaariumi, puuviljad, pesu ja sokid.

"See on äärmus, kuhu ei tasu langeda," kommenteeris Wahtramäe. Nii ei maksa firma raha eest osta koeratoitu, kodukaupu ega riideesemeid. Ja kui firmajuht võtab tööd õhtuti koju kaasa, ei tähenda see veel, et ta tohiks oma eluaseme kulud ettevõtluskuludesse arvata.

Samas pole kuskil defineeritud, millised kulud on ettevõtlusega seotud ja mis mitte. Nii saavutas OÜ Prof Plus kohtuvõidu, sest suutis tõestada töötajale kinni makstud tasemekoolituse vajalikkust. Praegust maksustamist see eelmisest tulumaksuseadusest lähtuv kohtulahend otseselt ei mõjuta.

"See lahend ei mõjuta meid automaatselt, aga võiks uue tulumaksuseaduse järgi vaidlema minna," õhutas Wahtramäe. "Kui maksate ikebanakoolituse ja te pole just lillekaupluse pidaja, pole mõtet vaielda. Aga kui tänu tasemekoolitusele sai assistendist raamatupidaja ning raamatupidajast finantsjuht, näitab see tööoskuste ja taseme tõusu."