Ettekujutus Eestist kui ametnike,
kaupmeeste ja ärijuhtide riigist ei vasta tõele, kui vaadata statistikat.
Eestis on tunduvalt suurem vähekvalifitseeritud tööjõu, eelkõige füüsilist tööd tegevate töötajate osakaal kui teistes Euroopa riikides. Selles mõttes ei kattu statistiline pilt avalikkuses valitseva hoiakuga Eestist kui valgekraede riigist, seisab Eesti inimarengu aruandes.
Valgekraedest on Eestis Euroopa keskmisest rohkem vaid seadusandjaid, kõrgemaid ametnikke ja juhte. Eestis on suhteliselt vähem hõivatuid ka kõrgharidust eeldavatel kõrget kvalifikatsiooni nõudvatel erialadel. Uurijate sõnul on selle põhjuseks ühelt poolt Eesti majandusharude struktuur, teisalt aga ka see, et tootmissektorite tehnoloogia ei nõua kõrget kvalifikatsiooni.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Maailmamajanduse väljavaated on viimaste
kuudega halvenenud ja rahvusvaheline krediidikriis ei paista kaugeltki veel
möödas olevat, eluasemeturg on paljudes riikides tõsise surve all ja globaalsed
aktsiaturud on läbi teinud kõige dramaatilisema languse pärast IT-mulli
lõhkemist 2000. aastal.
ÜRO Arenguprogrammi inimarengu indeksite
edetabelis on Eesti aastaga nelja koha võrra kukkunud, asudes 44. kohal.
Inimarengu Aruanne 2006: Eestis on madalaim meeste
oodatav eluiga Euroopa Liidus.
„Klienditeeninduses on nagu abielus – kui asjadest ei räägi, tekivad probleemid,” ütleb Lindströmi klienditoe juht. Just kommunikatsiooni peab ta pikaajalise kliendisuhte aluseks, jagades kogemust ja õppetunde, mis on kujundanud ettevõtte tänast teenindusmudelit.