Eesti meestel on madalaim eluiga euroliidus

Täna esitles Ühiskondliku Leppe Sihtasutus Tallinna Ülikoolis toimunud konverentsil Eesti Inimarengu Aruannet 2006. Aruanne juhib tähelepanu, et Eesti kiire majandusareng on ühiskonnas kaasa toonud kasvava ebavõrdsuse, liiga vähe on pööratud tähelepanu inim- ja sotsiaalsele kapitalile.

Inimarengu aruandest selgub, et kiire majanduskasvu, heaolu ja palkade tõusu taustal on Eesti ühiskond teiste ELi riikidega võrreldes mitmes muus valdkonnas oluliselt nõrgem ja elujõuetum. Seda iseloomustavad Eesti elanike kehvad tervisenäitajad, madalaim meeste oodatav eluiga ELis, suurim vangide arv 100 000 elaniku kohta ELis, ELi suurim HIVga nakatunute osa elanikkonnas, samuti on meil meeste ja naiste palgaerinevus ELi suurim.Aruandes analüüsiti ka Eesti elanike hinnanguid meie elule. Uurijad järeldasid, et üldiselt on inimesed eluga rahul ja tuleviku suhtes optimistlikult meelestatud, kuid enamus elanikest ei tunne, et majandusedu peegelduks ka sotsiaalse heaolu kasvus. Eesti inimesed soovivad õiglasemat ühiskonda ja ei ole rahul praeguse kihistumisega, mida kirjeldatakse kui väikesearvulise jõukate grupi vastandumist suurearvulisele vähekindlustatute massile. "Tegelikult näitab paljude riikide arengu analüüs ja ka inimarengu indeksi alusel koostatud edetabel, et võrdsuse ja majanduskasvu vahel on pigem positiivne seos. Kui paranevad tervise-, hariduse- jt inimarengut iseloomustavad näitajad, siis on see ühiskond ka majanduslikult konkurentsivõimelisem," ütles aruande üks toimetaja Raivo Vetik.