Tallinn tahab keelata Eestis naastrehvid

Homsel Tallinna Linnavalitsuse istungil on kava saata linnavolikogule kinnitamiseks otsuse eelnõu “Ettepaneku esitamine Vabariigi Valitsusele teede- ja sideministri 18. mai 2001 määruse nr 50 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded” muutmiseks.

Abilinnapea Deniss Boroditši sõnul on Tallinna linnavalitsuse poolt algatatud seadusemuudatuse ettepaneku eesmärgiks keelustada naastrehvide kasutamine Eestis. „Uuringud on näidanud, et naastrehvide kasutamise keelustamisega saavutatakse teekatete pikem eluiga, mis vähendab oluliselt teede remondivajadust ja vähendab autorataste alt õhku lenduvat tolmu,” ütles Boroditš. „Lamellrehvi kasuks räägib ka see, et uuringu kohaselt esineb linnatingimustes lumist teekatet väga harva ja sõites paljal teekattel kulutavad naastrehvid intensiivselt katet, kusjuures nende haardetegur on võrreldav suverehvi ja naastudeta talverehvi omaga. Argument on ka see, et jäiselt libedal teel ei päästa hooletut juhti ka naastrehvid aga talvistelt lumistel teedel on lamellrehvidel väga hea pidamine.”

Tallinna Tehnikaülikooli poolt 2003. aastal läbiviidud „Kloriidide mõju uuring Tallinna keskkonnaseisundile” käsitletakse naastrehvide kasutamisega seonduvat.

Naastrehvidega sõitmise tulemusena kuluvad teekatted mitu korda kiiremini kui harilike rehvidega sõites. Juba 2-3 aastaga võivad tekkida katetele nii sügavad pikisuunalised kulumisjäljed, et neid tuleb lappida või paigaldada uus kattekiht. Tallinnas on paljudes kohtades on roopad ulatunud katendi kulumiskihist läbi ja paljandunud on aluskiht.

Täiendava katendite remondivajaduse ja kevadise kõrgenenud õhusaaste üheks põhjustajaks peavad uuringu läbiviijad naastrehvide kasutamisega kaasnevat katendite kulumist. Naastrehvide kasutamise läbi liikluskulude ja õnnetuste vältimisega saadav sääst kulutatakse kogu ulatuses teede remondiks. Majanduslikud arvestused ei kajasta keskkonnakahjustusi.

Uuringud kinnitavad, et 100 kilomeetri läbimisel rebib naastrehvidega varustatud sõiduauto teekatte pinnalt 2,2 - 3,5 kg mineraalmaterjali ja sideaine osakesi ning liiklussagedustel 1000 autot/ööpäevas arenevad teedel kulumisroopad sügavusega 3-4 mm/aastas. Märg teekate kulub keskmiselt 3-5 korda kiiremini kui kuiv kate. (M.Sistonen, 1989, A.Carlsson, 1995).

Tallinna linn on viimastel aastatel investeerinud teedehitusse ja remonti ligikaudu 500-600 miljonit krooni, mis jaguneb otseselt kulumisest põhjustatud teekatetel ülekatte teostamiseks 70-100 miljonit krooni, pikivagude likvideerimiseks valuasfaldiga 5-10 miljonit krooni, freesimis ja asfalteerimismeetodil 20 miljonit krooni ning koht- ja lauspindamismeetodil 10 miljonit krooni.

Lähiriikidest on naastrehvid keelatud Leedus ja Poolas. Lätis on naastrehvide kasutamine tänase seisuga veel lubatud.