Maksumaksjate Liit ei ole rahul maksuvõla keelu sätetega riigihangetes

1. mail 2007. a jõustunud riigihangete seaduse (RHS) § 38 lg 1 p 4 sätestab, et „hankija ei sõlmi hankelepingut isikuga ja kõrvaldab hankemenetlusest mis tahes ajal pakkuja või taotleja ... kellel ei ole nõuetekohaselt täidetud õigusaktidest tulenevad riiklike maksude või hankija asukoha või enda elu- või asukoha kohalike maksude või sotsiaalkindlustuse maksete tasumise kohustused või kellel on olnud maksuvõlg viimase 12 kuu jooksul enne vastava tõendi esitamist hankijale kokku rohkem kui 30 päeva vältel.”

Viidatud säte on tekitanud olukorra, kus ettevõtja on pidanud tühise eksimuse pärast riigihankest eemale jääma, teatas EML. Kui seadust tõlgendada formaalselt, välistab hankemenetluses osalemise isegi 101 krooni suuruse maksusumma määramine. EML on teadlik juhtumitest, kus maksumaksja on õiguskuulekalt esitanud maksuhalduri poolt aktsepteeritud käibedeklaratsioonid, teinud neisse hiljem parandusi vastavalt maksuhalduri juhistele ja tasunud koheselt tekkinud maksuvõla, kuid kõrvaldati selle tagajärjel hankemenetlustest.

Seadus ei võimalda praegusel juhul võtta arvesse ka maksuotsuse vaidlustamist, mis on aga maksumaksja põhiseaduslik õigus. Maksumaksja, kellele on ebaseaduslikult makse juurde määratud, on riigihangetest kõrvale jäetud kogu kohtuvaidluse ajaks. Kuigi kohus on ebaseadusliku maksuotsuse tühistanud, ei hüvita keegi ettevõtjale riigihankemenetlusest eemalejäämisest tekkinud kahju.

Nõue, et pakkujal ei tohi olla maksuvõlga ühe aasta jooksul enne pakkumuse tegemist, kehtib alles 1. jaanuarist 2007. Samas ei antud seaduse muutmisel asjaosalistele piisavat kohanemisaega. Seadusandja oleks pidanud enne sätte jõustumist andma nii pakkujatele kui hankijatele aega niivõrd jäiga sätte järgimiseks ning oleks võinud ette näha üleminekusätte, mille kohaselt oleks enne seadusemuudatuse jõustumist tekkinud maksuvõlad jäänud keelu alt välja.

EML avaldab kahtlust, et riigihangete seaduse § 38 lg 1 p 4 võib olla vastuolus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga nr 2004/18/EÜ, mis reguleerib riigihangete pakkumismenetlusi. Direktiiv sätestab, et hankelepingus osalemisest võib välja jätta iga ettevõtja, kes on täitmata jätnud maksukohustused, mis tal on vastavalt oma asukohariigi või ostja riigi õigusaktidele. Euroopa Kohtu arvates on sobilik, kui maksuvõlg puudub pakkumismenetluses pakkumuse esitamise ajal. Siseriiklik norm saab kehtestada sellest üksnes leebemad või paindlikumad täpsustavad reeglid.

Eesti on aga kehtestanud EL nõuetest oluliselt rangema nõude.

EML tervitab riigihangete seaduse kõnealuse sätte kiiret muutmist ning olemasoleva regulatsiooni paindlikumat kohaldamist, tagades seeläbi riigi rahaliste vahendite otstarbeka ja säästliku kasutamise.

EML soovitab kõigil pakkujatel, kes on kõnealuse sätte alusel pakkumismenetlustest kõrvaldatud, kaaluda otsuse vaidlustamist.