Euroopa Parlamendi täiskogul esinenud Eesti
sotsiaaldemokraat Marianne Mikko ütles, et võimetus tõrjuda küberrünnakut võib
halvimal juhul paisata Euroopa Liidu ajas tagasi möödunud sajandisse.
"Kujutlege täna, 21. sajandil olukorda, kus ministeeriumidevaheline sisemine teabevahetus on häiritud ning nii valitsusel kui meedial puudub võimalus elanikkonda teavitada," kirjeldas Marianne Mikko musta stsenaariumi, mida rünnaku taga olevad jõud Eestis käivitada üritasid.
Mikko tänas nii Euroopa Liidu kui teiste riikide IT-asjatundjaid abi eest, mida need Eestile osutasid. Ta seadis seda koostööd eeskujuks siseturvalisuse eest vastutajatele kõigis liikmesriikides.
"Ei rikkus ega relvajõud aita küberrünnet tagasi lüüa. Ainus kaitse on koostöö," lõpetas Mikko oma esinemise.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
USA majandusajakiri Forbes uuris, kust on
pärit enim küberkurjategijaid. Edetabeli tipu vallutas USA.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
esitas valitsuskabinetile kinnitamiseks küberrünnakutevastase tegevuskava, mille
kabinet tänasel istungil heaks kiitis, teatas ministeerium.
18aastane informaatikatudeng müüb 150
dollari (ligi 2000 krooni) eest Venemaa internetifoorumites teenust, mis paneb
50 000 arvutit samaaegselt ühte serverit ründama.
Kuigi riigiprokuratuur saatis Vene
Föderatsiooni peaprokuratuurile palve anda küberrünnakute uurimisel õigusabi,
keeldub vene pool Eesti palvet täitmast.
Teadlikkuse tõus energiatõhususe osas on viimase 20–30 aasta jooksul teinud läbi märkimisväärse arengu. Kui sajandivahetuse eel piirduti sageli üksikute töödega, näiteks akende vahetamisega, siis tänapäeval lähenetakse hoonete uuendamisele terviklikult – alates välispiirete soojustamisest kuni nutikate tehnosüsteemideni. Termopilt OÜ juhi Toomas Rähmoneni sõnul on aastatega kogunenud palju väärtuslikku kogemust, mis aitab rekonstrueerimist teha järjest läbimõeldumalt ja tõhusamalt.