Äripäeva filosoofia on õige, aga numbrid väärad. Sotsiaalmaksu laekub 2005. aastal 16,8 miljardit, nn üks protsendipunkt on sellest 1/33 ehk pool miljardit krooni. Haigekassa poolt vaadatuna on asjal mõtet, kui tulubaasi kaotus on väiksem kui kohustuste kaotus.
Ümmarguselt võttes on kolme haiguspäeva maksumus hüvitistena 120 miljonit krooni ja hüvitise määra langus annaks 40 miljonit juurde, seega oleks tulu 160 miljonit krooni. Haigekassa poolt vaadatuna peaks tulusid jääma rohkem, kui on kulusid 2006.
Omaette küsimus on, mis oleks tööandja motivatsioon maksta ise kahe-nelja päeva eest. Loomulikult on tal huvi, et teda ei petetaks, ja ta ei soovita ka ise ?haigestuda?, aga küsimuseks jääb, kui suur on täna teeseldud haigestumine üleüldse. Julgen väita, et see on alla 10%, seega enamik haiguspäevi jääb ikka põhjendatult alles. Muidugi võiks haiguspäevad jaguneda tööandja ja töötaja vahel nii, et piltlikult võtab ennelõunase palga enda peale tööandja ja pärastlõunase töötaja.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Hooldushüvitis on ka päevakorras olnud. Seda võiks maksta haigekassaväliselt ehk riigieelarvest ja see ei peaks tööturu osapooltele jääma. Hüvitise protsent pole kõige olulisem arutelukoht, sest vaja on ka lisalahendusi.
Seotud lood
„Vähem IT-d, palun“ vastab küsimusele, kuidas ehitada ettevõtte IT üles nii, et see oleks toimimisloogikalt lihtne, kuid samas efektiivne ja turvaline. Esimeses episoodis jagab oma lugu ettevõtja, kes oli valmis eduka äritegevuse lausa lõpetama, sest puudulik IT tegi elu liiga keeruliseks nii talle endale, töötajatele kui ka klientidele.