Korstnapühkijate põud süveneb

Vanu kuldnööbi kandjaid jääb aasta-aastalt vähemaks ning noori pole peale tulemas.

Pelgulinna puumajas elav Ivi on lähinädalatel ees seisva korstnate ja pliitide puhastamise protseduuri pärast mures. Kahel eelmisel aastal pole tal korstnapühkijatega õnneks läinud: mustas kuues mees tuleb küll kohale, puhastab korteri seest ligi pääsetavad lõõrid ära, kuid maja katusel turnimise jätab teiseks korraks. Päeval, mil suur tõstuk maja juurde tellitud, jääb peaosaline aga tulemata. Kadunud korstnapühkija asemele on tipphooajal raske kedagi leida.

BREM Kinnisvarahoolduse vanemdispet?er Monika Katugin tunnistab, et BREMi palgal oleval kahel korstnapühkijal on käed tööd-tegemist täis. Kuna inimesed ärkavad alles sügisel, lisandub tema sõnul ootejärjekorrale septembrikuus tõenäoliselt nädal otsa.

Toomas Puskar on Markling AS Kaminameistris koordineerinud mitu aastat korstnapühkijate tegemisi. Tänavuseks aastaks on aga firma palgal olnud kuuest ametimehest järgi jäänud vaid üks. Mitte sellepärast, et kliente napib. Teenuse tellijaid on sama palju kui möödunud aastatel ja rohkemgi. Alles jäänud mehel tuleb kogu töö üksi ära teha sellepärast, et paljud vanad kolleegid on ameti maha pannud, mõned on ka FIEks hakanud. ?Kõik tegijad on vanad, peale pole kedagi tulemas, korstnapühkijaid jääb järjest vähemaks,? kirjeldab Puskar süvenevat kriisi.

Korstnapuhastajate põuda põhjustavad tema sõnul peamiselt kaks asjaolu. Esiteks pole see amet kuigi popp. Töö on must, mitte kõige ahvatlevamate hindadega ning suuresti hooajaline, takistades perele stabiilse sissetuleku garanteerimist. Teiseks ei ole Eestimaal kedagi ka uusi korstnapühkijaid juurde koolitamas. ?Viimati toimusid kursused, mis polnud sugugi lühikesed ja kust saadi spetsiaalne litsents, nõukogude ajal,? meenutab Puskar. ?Ega see amet pole niisama lihtne: tuleb tunda ahjude ehitust, osata teha lihtsamaid pottsepatöid.?

Tegijate nappus tema sõnul aga teenuse hinda üles ei kergita. Eelmisel aastal tõusid küll soemüüriga pliidi ja ahju puhastamise hinnad paarikümne krooni võrra, kuuekümnele kroonile. Kohaletulemise tasu jäi aga endiselt 140krooniseks. Puskari sõnul ei ole Eesti elanikkond selle teenuse osas kõige maksujõulisem, sestap jääb mullune hinnatõus ka lähitulevikus viimaseks.