Tööjõu rentimise vajadus kasvab

Tööjõu renditeenus lisab tööturule paindlikkust, loob uusi töökohti ning vabastab paljud põhikohaga töötajad ülekoormusest. See omakorda peaks kasvatama inimeste rahulolu tööga ja seeläbi ka tulemuslikkust.

Ootused tööle ja töötajatele on muutumas. Järjest rohkem nõuab turg erinevaid spetsiifilisi oskusi ja uutmoodi töössesuhtumisega inimesi. Kui varem vastas teatud haridusele teatud positsioon ning palk, siis nüüd vajatakse konkreetseid oskusi ülesannete täitmiseks ja selle eest makstakse tulemusele vastavat tasu.

Uute arengutega käivad kaasas ka uut tüüpi töösuhted. Inimesed muutuvad oma valikutes järjest teadlikumaks ja hakkavad üha enam töökohti "tarbima". Võimaliku töökoha valikul on järjest olulisem kaubamärgi tuntuse kõrval ka ettevõtte põhiväärtused.

Üks võimalus paindlikumalt reageerida elu poolt pakutavatele võimalustele ning omandada kogemusi erinevates organisatsioonides on klassikalise püsiva töösuhte asendamine ajutise või projektipõhisega, näiteks rendisuhtega.

Euroopas põhineb umbes 3% kõigist töölepingutest rendisuhtel, Soomes umbes 0,5% ning nende osakaal kasvab jõudsalt. Eestis tähendaks see Põhjamaade näite varal mitut tuhandet töökohta ja Euroopa näitaja põhjal lausa paarikümmet tuhandet töökohta.

Eesti liitumisel Euroopa Liiduga suureneb kindlasti ka meil vajadus paindlikumate personalilahenduste järgi. Tööjõu renditeenuste kasv on arenenud riikides piisavalt selge trend ning selle positiivne mõju ühiskonnale tervikuna märgatav ja mõõdetav. See peaks ka Eestis tööhõive eest vastutavad ametnikud uutest võimalustest ja seadusandluse vastavast kohandamisest tõsiselt huvituma panema.