Poliitilised pisiasjad varjutasid suursündmuse

Laupäeva südaöö paiku tõusis rockbändi asemel väiksele lavale Riia vanalinnas peaminister Einars Repshe. Karismaatilise kõne lõpus viskas valitsusjuht pintsaku maha ning tõmbas publiku heakskiitva möirgamise saatel selga T-särgi kahemõttelise euroloosungiga ?Parem olla sees?.

Samal ajal jooksid tema selja taga teleekraanil suured pealkirjad: ?Läti valitsust ähvardab kriis?, ?Kolm saadikurühma valitsusest lahkumas? jne.

Peaministrilt nõudis ilmselt tõsist tahtejõudu, et enesekindla näoga öö otsa intervjuusid jagada, kui rõõmupeost hakkas ootamatult kujunema sisepoliitiline kriis.

Peaminister Repshe sõnum rahvahääletuse kohta oli suurejooneline: Läti ajaloos on rahvahääletus tähtsuselt kolme olulisima sündmuse seas. Esimesed kaks olid iseseisvuse saavutamine ning teine selle taastamine. Ent kahjuks ei tundnud Läti ajakirjandus huvi ajaloo ilu vastu, sest vaevalt paarkümmend minutit pärast valimiskastide sulgemist nõudis üks koalitsioonipartner peaministri tagasiastumist.

Kahjuks juhtub mõnikord nii, et ebameeldivad päevapoliitilised pisiasjad varjutavad pika ajalise tähendusega suursündmusi. Tundus, et välisajakirjanikud säilitasid kainema meele. Näiteks BBCi ja CNNi uudised ei maininud võimalikku valitsuskriisi poole sõnagagi. Globaalse vaatenurgaga ajakirjanike jaoks oli olulisem see, et üks ajalooline protsess on lõpule jõudnud. Laupäeva öösel sai selgeks, et järgmise aasta 1. mail laieneb Euroopa Liit 10 riigi võrra. Teisisõnu selgus see, et pikk ja vaevaline laienemisprotsess kulgeb lõpuni ühegi tagasilöögita. Ja see laienemine on tõesti ajaloolise tähendusega, sest viib lõpule teise maailmasõja järel kaheks rebitud maailmajao taasühinemise. Peaaegu kõik läänelikud Euroopa riigid, kes seda soovisid, on lähitulevikus nii Euroopa Liidu kui NATO liikmed. Mõned riigid jäid veel Euroopa Liidu ukse taha, kuid ilmselt ühinevad nemadki mõne aasta pärast.

Hästi lihtsalt öeldes on Euroopa Liidul kolm olulisemat eesmärki: vältida Euroopas sõdu, olla maailma majanduses konkurentsivõimeline tegija ning tagada kultuuriline mitmekesisus meie maailmajaos. Need on suured eesmärgid, mida igapäevaelus varjutavad sageli väiksed probleemid piimakvootide jagamisel või sõnasõda naaberriikide poliitikute vahel.

Siiani on Euroopa Liit olnud oma seatud eesmärkide täitmisel edukas. Euroopa Liitu kuulub 15 riiki ning kõigil neil läheb muude maailma riikidega võrreldes väga hästi. Mis annab lootust, et hästi hakkab minema ka kümnel uuel liikmesriigil.