Arendajad tõstavad uutes kortermajades ruutmeetri hinda

Kõige kiirem hinnatõus jätkus ka 2002. aasta alguses elamispindade sektoris, kus hinnad tõusid kolme kuuga keskmiselt 10 protsendipunkti võrra, eelmise aasta lõikes aga koguni 33 võrra.

Märgatavalt aeglasem, kuid siiski stabiilne tõus on toimunud ka kommertspindade renditurul. Möödunud kvartalis kerkisid keskmised rendihinnad kahe ning aasta lõikes viie protsendipunkti võrra.

Korterite hinnatõusu vedajateks on endistviisi magalate 1- ja 2toalised korterid. Püsiv nõudlus ja vähene pakkumine on tõstnud isegi Lasnamäe 1toaliste korterite hinnad üle 300 000 krooni taseme. Kesklinna piirkonnas on täheldatav hinnatõus toimunud eelkõige südalinnast väljaspool paiknevate korterite osas. Parimates asukohtades maksavad vanad korterid juba sama palju kui uued, mistõttu hinnatõus on võimalik vaid kesklinna lähiümbruses. Kiiresti kasvanud nõudlus uute korterite järele on mõnevõrra kergitanud hindasid uutes majades.

Kuna enamik hea asukohaga uutest korteritest on viimasel ajal realiseeritud juba enne elamu valmimist, on arendajad hakanud uute korterite väljamüügihindu kergitama. Oma osa nõudluse kasvu ja hindade tõusu juures on möödunud aasta lõpus segadust tekitanud käibemaksuseaduse muudatusel.

Eramuturul on täheldatav hea asukohaga (Merivälja, Nõmme) vanemate eramute mõneprotsendiline hinnatõus. Hinnatõus kajastab eelkõige traditsiooniliste eramurajoonide väärtuse kasvu, sest need tunduvad poolikult lahendatud infrastruktuuriga uuselamurajoonidest atraktiivsemad. Uute eramajade ja kruntide hinnad püsivad eelmise aasta lõpu tasemel.

Kaasaegsete büroohoonete vakantsuses pole märgatavaid muudatusi toimunud ning enamikus neist ei ole probleeme vabadele pindadele rentnike leidmisega. Kuna uusi pindu ei ole märgatavates mahtudes lisandumas, on tuntav surve parimate büroopindade rendihindade tõusuks, kuid rentnike hinnatundlikkuse tõttu pole seda toimunud.

Kiiresti kerkivate uute kaubanduspindade mõjul on ka nende rendimäärades toimunud minimaalne hinnatõus. Et uued keskused on rajatud enamasti hinnatud piirkondadesse, on nende rendimäärad keskmisest hinnatasemest kõrgemad. See on tinginud keskmiste rendiste mõningase tõusu. Kõrgetest rendihindadest hoolimata pole vakantsuse tase üheski suuremas kaubanduskeskuses langenud kriitilise piirini, mis sunniks nende omanikke ja võlausaldajaid kardinaalsetele tegudele. Huvilisi jagub ka kõigile planeerimisetapis olevatele keskustele.