Lapsepõlves kaunite kunstidega tegelenud Kerli Ats ei osanud uneski näha, et ühel päeval saab temast Põllumajandus-Kaubanduskoja juht. Viimased üheksa aastat on ta aga põllupidajate hingeellu sedavõrd sisse sukeldunud, et mõnes teises sektoris end enam ette ei kujutagi.
“Minu sattumine põllumajandusse on tõesti väga juhuslik,” märgib Ats, kelle pere polnud kunagi põldu pidanud ja kes pole isegi Maaülikoolis käinud, nagu selles vallas kombeks.
“Üks minu kursusekaaslane EBSist töötas toona maaeluministeeriumi nõunikuna ja ta rääkis meile küll piimandusest, küll põllupidamisest,” meenutab Ats esimest kokkupuudet, mis temas põllumajanduspisiku äratas. “Ja siis ma võtsin tal nööbist kinni üks hetk, sest minu isa oli just soetanud endale maakoha. Arutasin, mis seal oleks võimalik toredat teha.”
Elumuutev hetk jõudis kätte 2015. aasta suvel, kui toimus esimest korda avatud talude päev. “Käisin ühes lihaveisefarmis ja mulle väga meeldis seal. Ja 2018 olid mul juba enda loomad. Crazy, aga nii oli.”
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
„Naised tipus“ sarja uus lugu
„26aastaselt ei olnud mul veel midagi: tööd, kaaslast, lapsi, oma kodu… Aga ühel hetkel hakkas kõik kohale jõudma,“ tõdeb peagi 35aastaseks saav Elise Nassar, kes on kaheksa aastaga jõudnud Tallinkis juhatusse ja kujundab tipptasemel Eesti ja Euroopa merendussektorit.
“Naised tipus” sarja uus lugu
Mariell Toiger on esimene eestlane, kes valiti Soome ärimaailma mõjukate tulevikutegijate hulka. Ta juhib inimesi 13 riigist, kuuludes ligi 2700 töötajaga rahvusvahelise pereettevõtte tippjuhtkonda, seda samuti ainsa eestlasena.
Enda edust üksi ei piisa. Advokaadibüroo Hedman juht ja idufirmade asutaja Merlin Seeman näeb vaeva, et ka teised saaksid edukaks. Samal ajal kui teised alles vaagivad, kas tasub midagi ette võtta, on Seemanil see juba tehtud.
“Naised tipus” sarja uus lugu
Hulgaliselt konkurente üle ostnud meditsiinihiiglase Meliva juht Marja-Liisa Alop võrdleb end tolmukübemega suures rahvusvahelises kontsernis, kuigi tema enda ambitsioon on nõudliku omaniku ootustest veel suurem.
Kui hoones on halb akustika, märkavad inimesed seda tavaliselt alles siis, kui probleem on juba käes. Inimesed peavad üksteisest üle rääkima, spordihallis kajab iga padelireketiga löök mitmekordselt tagasi ja kontoris muutub keskendumine keeruliseks. Samas ei ole akustika lahendamine sugugi kallis, kui seda teha õigel ajal.