- bestmarketing.ee
- dv.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
- imelineajalugu.ee
- imelineteadus.ee
- nationalgeographic.ee
- virtuaalkliinik.ee
- OMX Baltic0,57%311,19
- OMX Riga0,00%899,12
- OMX Tallinn0,46%2 073,83
- OMX Vilnius0,31%1 357,54
- S&P 500−0,21%6 781,48
- DOW 30−0,07%47 706,51
- Nasdaq 0,01%22 697,1
- FTSE 1001,59%10 412,24
- Nikkei 2252,88%54 248,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,76
- OMX Baltic0,57%311,19
- OMX Riga0,00%899,12
- OMX Tallinn0,46%2 073,83
- OMX Vilnius0,31%1 357,54
- S&P 500−0,21%6 781,48
- DOW 30−0,07%47 706,51
- Nasdaq 0,01%22 697,1
- FTSE 1001,59%10 412,24
- Nikkei 2252,88%54 248,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,76
Mustad pilved särava eduloo kohal. Skeletoni supertehas toppab, Eestis koondatakse
Eesti üheks suurimaks tehnoloogiaedulooks peetud Skeletoni särav lubadus vallutada maailma akuturud on toppama jäänud. Saksamaal püsti pandud 220 miljoni euro suuruses tehases pole tootmine alanud, Dresdeni tehas on suletud ja Eestis koondatakse spetsialiste. Väliselt särava eduloo all kumab süvenev kriis.
Loe AI kokkuvõtet
Eesti tehnoloogiaettevõtte Skeletoni Leipzigi tehase käivitamine Saksamaal seisab silmitsi tõsiste viivitustega, kuigi tehas peaks tootma kuni 12 miljonit kondensaatorit aastas. Tootmisliine pole veel paigaldatud ja 2023. aasta jooksul pole tootmise alustamine tõenäoline. Vahepeal on Eestis ja Saksamaal toimunud koondamised, mis pingestavad olukorda. Ettevõtte juht Taavi Madiberk pole olukorda kommenteerinud. Kuigi investeeriti suurde tehasesse, on tehase valmimine ja tootmine edasi lükatud, mis tõstatab küsimusi kliendilepingute ja töötajate tuleviku osas.
Skeletoni juhile ja omanikule Taavi Madiberkile on see ebamugav teema ning ta ei soovinud rohkem kui nädala jooksul Äripäeva küsimustele vastata ning jättis intervjuupakkumistele vastamata.
Skeleton on justkui avanud Saksamaal Leipzigi lähistel oma uue supertehase, millega tootmist 40 korda kasvatada. See tähendaks aastas 12 miljoni kondensaatori tootmist, on ettevõte öelnud. Ja algama pidi tootmine eelmisel aastal.
Senini ei ole aga Skeletoni Leipzigi tehas kaugeltki masstootmiseks valmis.
Pärast Äripäevalt küsimuste saamist ilmus Madiberkiga intervjuu Skeletoni suurimale omanikule Margus Linnamäele kuuluvas Postimehes, kus Madiberk ütles, et Skeletoni Leipzigi tehas on alates aprillist tootnud mooduleid ning uued tootmisliinid superkondensaatorite tootmiseks käivitatakse tänavu neljandas kvartalis. Ta märkis, et Leipzigi tehas ning tootmist alustanud Soome tehas on vajalikud, et täita nii varasemaid tellimusi kui teenindada uusi kliente.
Ametlikult on Skeleton lubanud Leipzigis tootma hakata oktoobris, kuid Äripäeva allikate hinnangul on see ebatõenäoline, sest tootmisliinidega läheb veel aega.
Skeletoni jaoks on Leipzigi tehas kriitilise tähtsusega, sest ettevõte pidi seal tootma oma põhitooteid ehk suuremaid kondensaatoreid, mis lähevad ka nende suurematele klientidele.
Praeguseks on Skeleton lõpetanud tegevuse oma Saksamaa esimeses tehases Dresdeni lähistel ja hoone ka üle andnud, mis teeb olukorra eriti keeruliseks.
Nii on Leipzigi tehase stardi venimine Skeletoni ajakavad uppi lükanud.
Enne sulgemist püüti Dresdenis veel kondensaatoreid ette toota ja paaniline tootmine käib nüüd Soomes, mille koguseid ei saa aga Leipzigisse planeerituga võrrelda. Aitama peaks seegi, et väiksemaid kondensaatoreid on pidevalt sisse ostetud Hiinast.
Hädas tootmise kõrval on aga Eestis töötajaid hoopis sel aastal pidevalt koondatud, kokkuhoidu näitab ka väikese kontori sulgemine Berliinis.
Nimekad kliendid ja omanikud
Skeletoni kliendid on näiteks Škoda, Siemens, Hitachi, Shell.
Skeleton Techonologies Groupi suurim omanik on suurärimehe Margus Linnamäe ettevõte MM Grupp. Sellele järgneb Hispaania investeerimisfirma Global Portfolio Investments, mille taga on lasterõivaste ettevõte Mayoral. Suuruselt kolmas tükk kuulub Taavi Madiberkile kuuluvale ettevõttele. Suuremad osad on ettevõttest ka Siemensil ja Harju Elektril.
Viimane suur investeerimisring oli Skeletonil 2023. aastal, kui kaasas 108 miljonit eurot investoritelt, kelle seas olid tööstusmaailma suurtegijad Siemens ja Marubeni.
Hetkel kuum
Sajad miljonid eurod ja suured ootused
Skeleton teatas 2022. aasta suvel, et investeerib maailma suurimasse superkondensaatorite tehasesse 220 miljonit eurot. 51 miljonit eurot pidid panustama ka Saksa riik ja Saksimaa liidumaa.
Tootmiseks pidi sinna püsti saama ka maailma esimene täisautomaatne superkondensaatorite tootmisliin.
Leipzigi lähistel asuva tehase tööle saamine on aga pidevalt veninud. Ehkki tehas on valmis, ei ole seal veel neid tootmisliine, mis suurt mahtu tootma pidid. Viimane piisk oli masinatootja Manzi pankrotiavaldus eelmise aasta detsembris. Just Manz pidi tootma Leipzigi tehase jaoks tootmisliinid, milleks on nüüd leitud järgmine tootja.
Allikad, kellega Äripäev vestles, ütlesid, et ei ole märke, et Skeleton jõuaks enam sel aastal tootmist alustada, kuna tootmisliine veel ei paista ning nende saabumisel tuleb alustada prototüüpide tootmisest.
Nii ei ole veel teada, mis hakkab saama Skeletoni lepingutest klientidega.
Skeleton ootas suuremat kasvu
Skeletoni viimases majandusaasta aruandes tõdetakse eelmise aasta kohta, et kuigi oli olulisi uusi äritehinguid ja tootearendusi ning lisandus asendamatuid meeskonnaliikmeid, ei saavutatud siiski kõiki ärieesmärke. Tegevuse üleviimine Dresdenist Leipzigi mõjutas tootmist ja äritegevust, tõdetakse aruandes ja nenditakse, et ehkki Skeleton suurendas üleminekuaastal tulusid, ei vastanud see kasv kõigile ootustele.
Aruandes on märgitud, et kliendilepingutest tuli grupile eelmisel aastal müügitulu ligi 23,6 miljonit eurot, müüdud toodete ja teenuste kulu oli aga veidi üle 26 miljoni euro ja nii jäädi kliendilepingutega 2,5 miljoni euroga kahjumisse.
Võrreldes aasta varasema müügitulu kliendilepingutest õige pisut kasvas, kuid ka lepingutega seotud kulud kasvasid.
Kogu ärikahjum süvenes eelmisel aastal 12 miljoni euro pealt ligi 18 miljoni euroni.
Suure tootmisvajaduse juures jääb töötajaid hoopis vähemaks
Ehkki Skeletoni senine Saksamaa tehas Dresdeni lähistel pidi jääma uuele tehasele toeks arendustegevusega, siis tänaseks on selgunud, et nii see siiski ei läinud. Nii tuli neil, kes tööd jätkata soovisid, kolida teise linna ja nii ei saa ka esimene tehas tootmisega seni aidata, kuni uues tehases on tootmisliinid kohal.
Skeletoni endiste töötajate sõnul on sel aastal silma jäänud ka pidevad koondamised Tallinnas, ehkki ühtki suuremat kollektiivset koondamist olnud ei ole. Mis Tallinna üksusest edasi saab, ei ole töötajatele selgitatud.
Töötukassa andmetel on neile Skeletonist arvele tulnud juunis 9 koondatud inimest, peamiselt tippspetsialistid. Kõik ei pruugi aga end töötukassasse arvele võtta ja ka endiste töötajate sõnul on kolleegide lahkumine olnud pidev, teadmata, mis on olnud koondamiste põhjus.
Selle aasta teises kvartalis oli Skeletoni Eesti ettevõttes Skeleton Technologies OÜ tööl keskmiselt 97 inimest täistööajale taandatuna, aasta tagasi samal ajal 123 inimest.
Skeletoni tööpakkumiste seast paistab, et Eestisse ei otsita tootmise, arendamise ja testimisega seotud töökohtadele ka inimesi juurde, otsitakse inimesi kontori poolele müügi ja finantsiga seotud ametikohtadele.
Inseneeria fookus võib olla liikumas hoopis Soome, kust tuli eelmise aasta suvel pardale tootejuht Tero Järveläinen.
Samas sai Eesti eelmisel aastal Euroopa Komisjonilt riigiabi loa toetada Skeletoni vesinikutehnoloogia arendusprojekte 18 miljoni euroga ning Skeleton pidi kasutama toetust arenduskeskuse jaoks Eestis.
Akumaailma edulugu pankrotistus
Kevadel pankrotist teatanud Rootsi akutootja Northvolt ei suutnudki suuri lubadusi täita.
Elon Muski kõrval Teslas töötanud Peter Carlssoni loodud eduloo Northvolti kohta hakkasid 2022. aasta sügisel ilmnema esimesed infokillud, et ettevõtte tootmine suures Rootsi tehases hilineb, kui Carlsson teatas, et ettevõtte 2023. aastaks lubatud tootmismahtusid ei suudeta täita.
Sellega algas rivi hilinemisi, kirjutas tehnoloogiaportaal Sifted. Siiski räägiti järgmised poolteist aastat uutest tehastest ja Rootsis börsile minekust. Kuni 2023. aasta lõpus kirjutas Dagens Industri ettevõtte salajastest kolmanda kvartali tulemustest, mille järgi oli ettevõte veel kaugel oma tootmiseesmärkide saavutamisest ja oli tootnud vähem kui 0,5% plaanitud aastasest tootmismahust, milleni pidi jõudma 2024. aastaks.
Carlsson tõdes Dagens Industrile siis, et neil on väga kõrgtehnoloogiline toode, mis tähendab aga ka väga keerukat tootmisprotsessi. Ta märkis, et tõsiselt hea toote loomine võtab aega ja see on kulukas õppetund, mis tuleb aga kõigil läbi teha.
Sifted kirjutas, et ettevõte põletas ka korralikult raha ja ehkki meedias oli kõlanud palju uudiseid toetusrahadest, siis sugugi mitte kõik nendest ettevõtteni siiski ei jõudnud.
Seotud lood
Superkondensaatoreid tootva Skeleton Technologiesi jaoks oli mullune ehitamise ja ülemineku aasta.
Eesti superkondensaatorite tootja Skeleton Technologies ostis firma European Battery Technologies pankrotipesast Soomes Varkause linnas asuva tootmishoone sisustuse.
Skeleton Techologies investeerib Eesti arenduskeskusesse 33,7 miljonit eurot ja Eesti annab vesinikutehnoloogia arendusprojektidele riigiabi 18 miljonit eurot.
Superkondensaatorite valmistaja Skeleton Technologies pole tegevjuht Taavi Madiberki sõnul veel ettevõtte tasemel kasumlik, kuid sellegipoolest rajavad nad uusi tehaseid ja pumpavad raha arendustöösse.
Teisipäeval, 3. veebruaril külastas Läti president Edgars Rinkevics Riias äsja kasutusele võetud Delska 10 MW andmekeskust. Külastus toimus enne keskuse ametlikku käimapanekut.
Enimloetud
2
Roosaare: “Tahaks asjad varem või hiljem ära lahendada”
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Roosaare: “Tahaks asjad varem või hiljem ära lahendada”
Roosaare: “Tahaks asjad varem või hiljem ära lahendada”
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Peep Jalakas: Tallinkiga liitumine on suur au ja vastutus
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Peep Jalakas: Tallinkiga liitumine on suur au ja vastutus
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Iraani sõda viis tüki Jaanus Marrandi aktsiaportfellist
Roosaare: “Tahaks asjad varem või hiljem ära lahendada”
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele