JMV autoäri Coop Panga rahaga: probleemsed automüüjad võlusid panga ära

Et tegu on riskantse kliendiga, mõistab nüüdseks ilmselt ka börsifirma Coop ise, sest viskas sel kuul JMV üle parda.

Ohutuled oleks võinud pangas vilkuma hakata ka tunduvalt varem. Millegipärast seda ei juhtunud.

JMV Motors jäi avalikkusele silma juba kümmekond aastat tagasi, kui Tallinna tänavatele veeres silmatorkav hulk Tšehhi numbrimärkidega uhkeid Mercedeseid. Ebatavaline numbrimärk äratas tähelepanu ja pani küsima, kes ja mis selle taga on. Äri püsti pannud Jaak Laiksoo ja Virgo Veiman andsid aru maksuametile, kes lõpuks tõdes, et kõik on korras.

Usutavasti oli JMV Motors pangale arvestatav klient. Ettevõtte tippaja krediidilimiit ulatus Äripäeva teada Coop Liisingus ligi 20 miljoni euroni. Näiteks 2022. aasta lõpus oli Coopi liisinguportfell 143 miljonit, järgmise aasta lõpus 170 miljonit eurot. JMV osa võtaks neist vastavalt 14% ja 11%.

Tegelikult otsis JMV oma rendiärile peale Coop Panga rahastust mujaltki, kuid need, kelle uksel käidi, kahtlesid. „JMV tehing käis aastaid tagasi kõikide laualt ilmselt läbi. Analüüsiti käibemaksu- ja maineriski, meie vähemalt tundsime, et see pole meie appetite. Kes oli näljasem, läks kaasa,“ ütles üks anonüümseks jäänud liisinguandja. Ta on ammuse otsusega rahul, just viimaste uudiste valguses. „Naeratuse tõi suule. Hea, et vastu seisin.“

Laiksoo ja Veiman olid Coop Pangaga seotud mitu aastat, küll kaudselt, sest Coopi suurim eraisikust aktsionär Andres Sonn oli pannud 2016. aastal raha sisse JMV meeste teise ärisse, kinnisvaraarendusse Tartus. Kurjad keeled räägivad, et Sonn avas JMV-le uksed ka pangas. Kas tõesti ja kui, siis kuidas, ei ole selge. Sonn vaikib ja pank raiub, et maja seest ei saa mitte keegi endale sümpaatset ettevõtet kliendiks läbi suruda.

Jaak Laiksoo on varem Äripäevale öelnud, et nad otsisid aktiivselt head panka. “Koputasime paljude uste taga.” Kuidas saadi jutule Coopiga, jääb ta vastuse võlgu. “Võib-olla oli ka läbi Andres Sonni, ma tõesti ei mäleta.”

Ettevõte võib kuidas iganes panka tee leida, aga kui see juhtub, teeb pank alati põhjaliku kontrolli, kirjeldatakse pangast. Pank süüvib siis firmaga seotud inimeste tausta, kontrollib rahavoogusid, võtab pulkadeks lahti ärimudeli, vaatab otsa värsketele numbritele, otsib kohtulahendeid. Sedasi annab pank parima, et järgitakse seadust ning äri ja maine ei kannataks, kinnitatakse Coopist.

Siiski tundub, et üks oluline ohumärk jäi Coopil märkamata või seda ei peetud tähtsaks. Kohtulahendite registrist leiab lihtsa vaevaga kohtuasju, mis heidavad varju JMV Motorsi asutanud Virgo Veimanile. Ta kuulus koos oma venna Ilmar Veimaniga ettevõtete juhatustesse, mis sattusid maksuameti huviorbiiti.

Üks neist on Oa3 Kinnisvara – sama firma, millega on seos Andres Sonnil. See ettevõte on sellest aastast firmamatja käes, nime muutnud ja enamus selles olnud kinnistutest on liigutatud Veimani ja Laiksoo elukaaslaste nimele.

Kolm aastat enne, kui JMV Motors Coopi ära võlus, käis kohtuvaidlus maksuameti ja Ilmar Veimani ettevõtte Casa Investmenti vahel.

Maksuamet kahtlustas, et vendade Veimanite juhitud Oa3 Kinnisvara esitas Casa Investmentile valearveid. Fiktiivseid arveid esitas mitu ettevõtet, neist ka Oa3 Kinnisvara, kes esitas 200 000 euro jagu arveid. Veimani vend selgitas seda toona sellega, et Oa3 Kinnisvaralt „soetati mingit teenust“, lepingud olid suulised, ja ta venna Virgo roll oli olematu. Maksuamet ei langenud selgituse lõksu, vaid oli kindel, et üritati makse vältida. Maksuamet nõudis Casa Investmentilt sisse üle 300 000 euro, kuid firma oli varast tühi ja kustutati ootamatult maksuameti silme all.

Varasemast, 2010. aastast leiab teise kohtuasja, kus osalised taas Veimanid. Maksuamet kahtlustas ettevõtet Aricanda Est riigilt käibemaksu väljapetmises. Skeemi keskmes oli uhke sportauto Dodge Viper, mis liikus Ilmar Veimani firmast läbi vahekeha tema venna Virgo Veimani omasse. Maksuamet leidis, et nendes tehingutes polnud mingit loogikat. Toona alustati maksukelmuse uurimist, mis päädis Virgo Veimani vennale oportuniteediga. See tähendab, et süü on tõendatud, aga kriminaalkaristust ei järgne.

Vennad on äris siiani seotud. Tšehhi ettevõte JMV Real Estate vahetas eelmise aasta lõpus nime: sellest sai Mandehana Akany ning JMV brändi tuntuimad persoonid Jaak Laiksoo ja Virgo Veiman lahkusid juhatusest. Nende asemele astus Virgo Veimani vend Ilmar. Maksuameti ja kriminaaluurimise all firma uus omanik on samuti Ilmar Veiman.

Äripäevale on väidetud, et panga üks riskijuhtidest suhtus JMVsse siiski kõhklevalt. Kas nii päriselt oli, pole selge. Veimani taust ei heidutanud Coopi, küll aga tegi see samal ajal ettevaatlikuks rahapesu andmebürood.

Nimelt oli JMV meestel veel üks äri, laenubisnis JMV Finance, mis vajas rahapesu andmebüroo (RAB) tegevusluba. JMV Finance hakkas seda taotlema 2022. aasta novembris, kuid peaaegu aasta hiljem võttis taotluse tagasi. RAB kommenteeris Äripäevale, et selle aja jooksul juhtis amet ettevõtjate tähelepanu taotluse puudustele.

Äripäeva andmetel tekitas RABis kõhklusi Virgo Veimani taust. JMV Finance’i juhatusse toona kuulunud Jarno Edur ütles, et RABiga sama laua taga istudes anti neile selge sõnum taotlus tagasi võtta. RAB seda ei eita: kui taotlus ei vasta nõuetele, võtab ettevõtja selle tagasi või RAB annab keelduva otsuse. „Seda vestlusel selgitatakse ja see on ettevõtte otsus, kumba teed minna,“ ütles RABi pressiesindaja.

Kui Äripäev kirjutas eelmise aasta sügisel, et JMV Tšehhi äri on kahtlane ja maksuametil sihikul, algasid ettevõtjatele heldelt raha jaganud Coopis kaadrimuudatused. Napilt enne maksuvaidluse avalikuks tulekut lahkus Coop Liisingut kaheksa aastat juhtinud Erki Hiiuväin. Tema läbi saanud lepingut ei pikendatud. Veidi hiljem pani Coopi ukse enda taga kinni panga juht Margus Rink, kelle asemel veab nüüd panka ajutiselt senine riskijuht, Coop Liisingu nõukogus paar aastat istunud Heikko Mäe.

Hiiuväina lahkumisel ei ole ühegi kliendiga seost, kinnitas pank.

Rink ei tahtnud JMV teemal sõna võtta. „Siit ei tule ühtegi kommentaari,“ ütles ta. Küsimusele, kas ta ei taha isegi ümber lükata väidet, et tema pangast lahkumise taga on probleemid JMVga, vastas Rink taas eitavalt. „Ma ei taha teile ühtegi kommentaari sellel teemal anda. See on puhtalt ühte klienti puudutav info.“

Lahkumiste jada on ehk ajaline kokkusattumus, aga kui mineviku plekid ja vastuolulisus Coopi ei peletanud, siis praegu paistab pangas meeleolu süngem.

Kui JMV Motorsi kliendid sel kuul igakuiseid arveid tasusid, tuli Äripäeva teada neile kontole raha tagasi, sest Coop oli JMV konto kinni pannud. Arveid suunab JMV nüüd tasuma LHVsse. Mis juhtub LHVsse kolinud JMV kokkulepetega Coopis, ei selgitanud Äripäevale ei pank ega JMV Motors.

Kliendi arvelduskonto sulgemine on väga erandlik. Seda tehakse, kui üleval on näiteks kahtlus rahapesus, sanktsioonide rikkumises või panga riskiisu on kolinal kukkunud.

See, et panga klient JMV ilmselt pakkus renditeenuse varjus finantsteenust, ei pruugi Coopile meeldida. Rentijatega tehtud lepingutesse läksid näiteks kirja sõiduki väljaostukohustus ja nõue tasuda intressi.

„Pakkus liisingudiilerteenust,“ võttis politsei esitatud kahtlustuse sisu kokku endine autoliidu juht Arno Sillat. Ta selgitas, et finantsinspektsiooni loata ei tohi nii-öelda raha edasi müüa. Tavalise täisteenusrendiga ei käi Sillati sõnul kaasas auto väljaostmise survet. Ostuvõimalust võidakse pakkuda, aga võtmed saab alati esindusse tagasi tuua.

Autorendifirma Europcar frantsiisi omav Neeme Tammis on Sillatiga samal meelel. Tammise sõnutsi peab järelmaksu välistama, kui ei taha finantsinspektsiooniga loa puudumise tõttu nugadele minna. Tammisele näib ka, et Eestis on veel ettevõtteid, kelle puhul ei ole ta kindel, kas nad pakuvad täisteenusrenti või selle sildi all käib puhas finantseerimine. „Meie Europcaris ei taha mängida panka.“

Mida tähendavad JMV probleemid Coopile, saab vaid oletada. Kui klient läheb punasesse ja pank ütleb lepingu üles, on ettevõtt­­­el üldiselt valida kolme lahenduse vahel: ettevõte kas maksab raha ära või läheb selleks teise panga jutule ehk refinantseerima, kolmas võimalus on tagastada pangale tema vara. Antud juhul tähendaks see autosid.

Nii saaks Coop Liisingust üleöö sadade autode müüja. See pole ühegi panga unistus.

Sellisel juhul peaks pank hakkama autosid koju kutsuma, JMV Motorsi kliendid peaksid need mõnele müügiplatsile tooma. Neid autosid müües arvestab pank ilmselt ka kahjumiga, lisaks kuhjuvad autode hoidmiskulud. Autode müük võib üldse venida – kauem võib minna just kallimate autode maha ärimisega.

Võib juhtuda, et Coop teeb diili otse JMV klientidega, et oma miljonid täies mahus kätte saada. Teisalt ei pruugi kõik JMV Motorsi kliendid olla pangale söödavad. Näiteks on väidetud, et tehinguid tehti JMVs isegi sularahas – sellised kliendid on pangale vastukarva.

JMVs on igal juhul olnud kliente, kes ei astu iga päev panka. Kui allilmaliider Jokker ehk Valeri Ramjalg võeti kinni, tuli päevavalgele, et Jokker kruiisis ringi 300 000 eurot väärt Bentleyga, mis oli pärit just JMVst, on Õhtuleht kirjutanud. Jokkeri pundi liige kandis ka otse JMV juhatuse liikmele Virgo Veimanile raha.

Europcaris ei ole ajaloo jooksul olnud Neeme Tammise teada ühtegi täisteenusrendi klienti, kes tahab asju ajada sulas. „Me põhimõtteliselt ei arvelda klientidega sularahas. Lisaks sellele, et see on tülikas, on see ka raha päritolu kohta ohumärk, kui klient soovib tasuda regulaarselt suuri summasid sulas.“

Enda firma, bussitranspordi ja autorendiga tegeleva Hansa Grupi kogemuse pealt märkis Tammis, et pangad kontrollivad väga usinalt, kellega ja mis äri Tammis ajab. „Tihti soovivad pangad meie klientide kohta põhjalikku ülevaadet.“

Jaak Laiksoo ja Virgo Veiman küsimustele ei vastanud.

Nende firmale raha andnud Coop ütleb, et ei ole pangana hukutavat riski võtnud. Coop Liisingu uus juht Martin Ilves ütles vanade kohtulahendite kohta, et neid lugedes hindab pank muu seas ajakohasust.

„Pikka aega tagasi toime pandud õigusrikkumisest ja sellekohastest avalikest andmetest“ ei saa Ilvese sõnul igal juhul järeldada, et varasem käitumine on nii suur risk, et võiks kliendi tagasi lükata või lepingu lõpetada. Kui JMV Motors panka saabus, siis oli ühest kohtuasjast möödas 12 aastat, kuid teine lõppes alles kolm aastat varem.

Ilves rõhutas, et ei saa konkreetsetest klientidest rääkida, kuid on kliendi asi seadust jälgida. Küsimusele selle kohta, kas ja mida pank tegelikult teadis JMV lepingutest ja nende klientidest, vastas Ilves, et pank ei pea kontrollima rendiäri kliente – seda tehakse vaid siis, kui neist mõnega probleem tekib.

Coop rõhub ka sellele, et on rahastanud Eesti, mitte Tšehhi numbrimärgiga autosid, taandades end nii JMV Tšehhi ärist. Kuigi Äripäevale on väidetud, et panga raha liikus ka otse Tšehhi, lükkab Coop selle ümber.

Panga vastus viitab, et Tšehhi äri toetamine olnuks halb idee. „JMV on aastate jooksul olnud üks enim meedias tähelepanu pälvinud ettevõtteid. Oleme kodumaise pangana tõmmanud selge piiri, et me välisriigis asuvaid sõidukeid ei finantseeri,“ rääkis Ilves, et liising oli välistatud.

Kuivõrd pank huvitus siis, kas ja mil moel JMV Motors ise veendub, et tema klient kontrollib oma klientide tausta? Ilves vastas, et luksusautodega tegelevad ettevõtted on kõrge rahapesu ja sanktsioonide rikkumise riskiga, nii et pangale on tähtis, et tema klient kehtestab vajalikud reeglid klientide kontrollimiseks.

Pank jälgib ärisuhte ajal ka arvelduskontol tehtud tehinguid. Äripäeva teada liikusidki JMV Motorsi klientide maksed otse Coopi – kui tihti panga automaatne süsteem viskas nende klientide kohta üles punaseid lippe, pank ei avaldanud. Samuti ei ole selge, kuidas täpselt Tšehhi ettevõtte maksuvaidlus mõjutas Coopi suhteid JMV Motorsiga.

Sillatil on panga rollist oma arvamus. Ta viskas üles retoorilise küsimuse, miks pangad toetavad äri, mis võib-olla aitab Eestist makse mööda libistada. Silberauto taustaga Sillat on ise panga risttule all käinuna kindel, et ainuüksi taustal tiksuv Tšehhi äri pidanuks panka pelutama. „Tšehhi äri kõrvad paistsid ju välja. Seda ettevõtet seostati avalikkuses Tšehhi autonumbrite afääriga. Tšehhi autod olid kogu aeg nina all,“ rääkis Sillat. „Moraalne vastutus ühiskonna ees jääb igal juhul pangale. Kuigi võivad öelda, et olid puu otsas, kui pauk käis – olemegi sellised naiivsed.“

Tammis leiab, et ainuüksi see ei ole puht eetiliselt vastuvõetav, kui suurkorporatsioonid Audi, Mercedes-Benz või BMW on valinud igas riigis ametliku autodiileri, aga siis kerkib kõrvale hallis alas toimetav alternatiivne diiler.

Ka maksuameti antud roheline tuli pole Sillati silmis turvaline õigustus. „Ehk maksuamet ei läinud omal ajal piisavalt sügavale ja tekkis pettekujutlus, aga selle taha ei saa pugeda. Pank teeb äri oma kulu ja kirjadega,“ sõnas ta. „Pangad ei ole nii rumalad nagu nad end esitlevad, nad on kasumit teeniv organisatsioon. Kui nad suudavad end veenda, et see on ilus ja puhas äri, siis nad rahastavad.“